-Almmuhus-
OĐĐASATNissonsearvvit šaddet ovddidit dievdduid áššiid

Nissonsearvvit šaddet ovddidit dievdduid áššiid

-

-

Go Diehtosiiddas dollui čoahkkin veahkaválddálašvuođa birra, de ledje nissonsearvvit mat loktejedje dievdoáššiid dan čoahkkimis. Áidna sámi dievdduidsearvi lea heaittihuvvon.

Mánnodaga lágidedje Sámediggi ja Norgga Našuvnnalaš Olmmošvuoigatvuohtaásahus (NIM) čoahkkima veahkaválddálašvuođa birra Diehtosiiddas Guovdageainnus.

Dohko ledje maid bovden dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji, Hanne Bjurstrøm.

Muhto dán čoahkkimis ii lean okta ge organisašuvdna mii lunddolaččat livččii galgan ovddidit sámi dievdduid áššiid, nu ahte de ledje guokte sámi nissonorganisašuvnna mat loktejedje dievdduid áššiid dan čoahkkimis.

 

Buot beliid servodagas

Čoahkkimis ulbmil lei čohkket dieđuid makkár hástalusat sámiin leat veahkaválddálašvuođa dáfus.

Dat dieđut galget de fas adnot diehtun go Norgga ráđđehus galgá čilget ON nissonlávdegoddái Norgga nissoniid dili birra.

Sáráhkká nissonsearvvi jođiheaddji, Berit Louise Utsi, lea Romssa Universitehtabuohcciviesu psykiátralaš váldodoavttir.

 

Su mielas lea dehálaš dievdduid áššiid maid lokte oidnosii, vaikke vel lea ge nissonorganisašuvdna.

– Mii fertet čalmmustahttit buot beliid servodagas, ja dievddut leat oassin sámi servodagas maid. Lea áibbas boastut jus sin dili galgá čiehkat, go sii vásihit maid veahkaválddálašvuođa sihke nuppiin dievdduin ja maid nissonolbmuid bealis, lohká Utsi.

 

Eai dušše nissonolbmot

Utsi geassá ovdan dievdduid go sii leat su mielas veahá rašis dilis sámi servodagas, gos sii galget leat nannosat ja sorjjasmeahttumat.

– Lea buot stuorimus boasttuvuohta man mii dahkat jus doaivut ahte dievdoolmmoš ii fallehuvvo, ja muhtun háviid vel nissonolbmui ge. Nu leat dálá servodat, ja mii fertet oažžut buot beliid mielde go galgat veahkaválddálašvuođa birra hupmat. Mii fertet oažžut mielde nissonolbmuid, mánáid, dievdoolbmuid, boaresolbmuid ja doaimmashehttejuvvon olbmuid. Buohkaid. De easka sáhttá šaddat riekta, lohká son.

 

Ii luohttevašvuohta

Utsi geassá maid ovdan ahte lea dehálaš hukset luohttevašvuođa veahkkeapparáhttii jus galgá vejolaš eastadit veahkaválddálašvuođa.

Utsi, gii lea bajásšaddan Mázes, Guovdageainnu suohkanis, lohká maid dovdat boazosámiid birrasa hui bures.

– Dál ii leat nu buorre luohttevašvuohta veahkkeapparáhttii. Danin jáhkán maid sámit leat válljen ieža čoavdit iežaset váttisvuođaid siskkáldasat. De soaitá maid mávssaheapmi leamaš vuohki movt leat geahččalan čoavdit váttisvuođaid, lohká son.

– Jus mat ribaha muhtuma alddis váldit niestebohcco, de ii dieđit dan politiijaide, muhto baicca váldá ruovttoluotta nuppes go heive. Mun sávan nagodit veahkkeapparáhttii hukset luohttevašvuođa, vai galget sii geat dárbbahit veahki duostat ohcat maid dan veahki maid dárbbašit, lohká son.

 

Ohcala dievdduid searvvi


Sámi NissonForuma stivralahttu, Gudrun Eliissá Lindi. 
Govven: Nils Johan Vars

Sámi NissonForuma ovddasteaddji, Gudrun Eliissá Lindi, mielas lea servodahkii heittot go eai leat dievdduidsearvvit dievdduid hástalusaid čalmmustahttime.

– Mis eai leat báljo resurssat nissonáššiid ovddas bargat doarvái, nu ahte dat galggašii maid láhččojuvvot dilli nu ahte sámi dievdduin leat iežaset searvvit, mat dievdduid áššiid maid loktejit oidnosii servodagas. Galggašedje sámi almmáiolbmot (dievddut) ieža oaidnit dan dárbbu, go ferte sis vuolgit bargu cegget searvvi, lohká Lindi.

 

Galggašii dievdduidsearvi

Lindi ovddasta sámiid beroštumiid Dásseárvoáittardeaddji geavaheaddjilávdegottis, ja son lohká iežas dakko bokte geahččalit gozihit olu beliid sámi servodagas vealaheami ektui.

– Mii leat Sámi NissonForuma bealis ohcalan ahte galggašii dakkár dievdduidorganisašuvdna. Dat lei oktii, muhto dat maid jávohuvai, várra iešguđetge sivaid geažil, lohká son.

 

– Dan čoahkkimis Diehtosiiddas ii lean dievdduidsearvi mii ovddasta dievdduid beroštumiid. Lea go dat du mielas buorre?

– Mu mielas ii leat buorre. Servodat dárbbaša servviid mat ovddastit iešguđetge joavkkuid, lohká son.

-Almmuhus-