Iselin Skum

269 ARTIHKKALAT0 KOMMENTÁRAT

Eanebut jienastedje dán jagi girkoválggain

Kárášjogas leat duhtavaččat girkoválga bohtosiiguin, ja logut čájehit ahte dán jagi lea jienasteddjiid lohku lassánan ovddit válggaid ektui.

Porsáŋggus giddejuvvon máđija gaskaboddosaččat

Čakčamánu 16. beaivvi rájes gitta golggotmánu 7. beaivvi rádjai lea okta bievlageaidnu giddejuvvon Porsáŋggu suohkanis, miessemearkuma ja njuovvama oktavuođas.

Guovddášbellodat goarkŋui nubbin bajemussii, ja ođđaseamos bellodat maid lea mielde

Ođđajagemánus álggahedje barggu beassat fylkadikki válgalistui, ja mánnodateahket čájehuvvui ahte Davvikalohttaálbmot beassá fylkadiggái ovttain áirasiin. Guovddášbellodat jienastuvvui nubbin bajemussii ja oaččui, seammá go Bargiidbellodat, 14 áirasa fylkadiggái.

Háliida oahpahit árbevirolaš goađástallama olbmuide

Sus lei álggos jurdda turistegoahtit, hukset gávpevistti ja čájehit sámi kultuvrra sidjiide geat fitnet Guovdageainnus. Muhto jurdda rievddai ja dál sus lea áigumuš oahpahit goađástallama mánáide, nuoraide ja rávisobmuide.

– Mánáin ja nuorain lea riekti sámegiela hálddašit

Deanu Bargiidbellodaga sátnejođiheaddjievttohas, Helga Pedersen, oaivvilda ahte sámegieloahpahus ii leat doarvái buorre Deanu skuvllain ja nu ferte bidjat eambbo návccaid buoridit sámegieloahpahusa.

Suohkan ii bala ládduid bahuid nuoskkiduvvon

Guovdageainnu suohkanis vulge mannan duorastaga diđoštit Gaskkabeaivárrái, gos ledje ožžon cavgileami ahte láttut orrot nuoskiduvvon. Suohkanjođiheaddji teknihkkálašovttadaga sadjásaš, Nikken Turi, ii bala ahte láddut leat bahuid nuoskiduvvon.