RuoktotSMÁVVAOĐĐASAT

SMÁVVAOĐĐASAT

Ožžon cavgilemiid eahpi­deaddji doaimmaid birra soahte­veaga hárjehallama ovdal

PST ja politiijat bivde vahkkoloahpas cavgilemiid olbmuin Davvi-Norgga stuora militeara hárjehallama Nordic Response oktavuođas. Dan sii leat ožžon. – Olbmot leat čielgasit gozuid alde ja...

Norggas ásset dál badjel 5,5 miljovnna olbmo

Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga (SSB) logut muitalit ahte loahpas 2023:s ledje Norggas 5 550 200 ássi. Olmmošlohku lássanii 61 219 olbmuin 2023:s. Dát lea veahá unnit go 2022:s. Dalle olmmošlohku lassánii 63 700 olbmuin, ja lea leamaš stuorimus lassáneapmi maŋimuš logi jagis. Stuora oassi diimmá olmmošlogu lassáneamis leat ukrainalaš báhtareaddjit, nuppi jagi maŋŋálaga. Oppalaččat...

Energiija­ministtar evttoha guhkiduvvon gássa­fámu Finnmárkkus

Energiijaministtar Terje Aasland (Bb) evttoha dakkár čovdosa mas stáhta váldá badjelassii gássafápmorusttega jus ii leat doarvái fápmobuvttadeapmi dalle go Muolkkut galgá elektrifiserejuvvot. – Okta čoavddus sáhttá leat ahte vuoigatvuođalaččat doaimmahit rusttega erenoamáš áigodagaid, dahje ahte stáhta váldá dan badjelassii, muitala Aasland Muolkkuid gássarusttega birra Europowerii. Priváhta vuođđudusa European Green Table...

Drona- ja siviila­girdimat gáržži­duvvojit Nordic Response-áigodagas

Stuorra dálvehárjehallama dihte lassána Norgga ja lihtolaččaid militearajohtolat Norgga áibmogearddis. Dát gáržžida siviila áibmojohtolaga – maiddái dronageavaheami. Nordic Response hárjehallama oktavuođas gáržžiduvvo drona- ja siviilagirdin muhtun guovlluin Davvi-Romssas ja Finnmárkkus. Gáržžideamit šaddet gaskkal njukčamánu 4. ja 15. beivviid 2024 áimmahuššan dihte girdisihkarvuođa hárjehallama áigge. Ovdamearkka dihte leat birrasiid 110 girdi...

Gonagasas lea riegádan­beaivi

Odne deavdá Gonagas Harald 87 jagi. Gonagasviessu beasai mánnodaga dieđihit ahte Gonagas lea priváhta mátkkis olgoriikkas boahtte vahkku, muhto mátki sáhttá leat álgán ovdal. Nu sáhttáge jurddašit ahte son ávvuda beaivvi olgoriikkas, ja nu son lea dahkan máŋgii ovdal. 85-jagi beaivvis, 2022:s, vulggii Gonagas ja olles su lagas bearaš dálvelupmui ovttas...

«Sex and the city» násti čalmmus­tahttán sámi dáidaga

Amerihká supernásti Cynthia Nixon, gii lea dovddus «Sex and the City» ráiddus, lei náitalanmátkkis ja galledii Ruonáeatnama, Islándda ja Norgga. Norggas finaiga soai eamidiinnis Polarmuseas Romssas. Polarmuseas lea čájáhus man namma lea «Polarhistorie på skeiva», ja čájáhus lea Norgga árktalaš universitehta/Polarmusea buktu Bonju kulturjahkái 2022, mii čalmmustahttá ahte lea 50...

Divrras áigi oahpaha

Dan botta go olu ollesolbmot oidnet rehketlána lassáneamen divrras áiggis, de ohppet mánát ja nuorat buorebut mo galgá láhttet ruđaiguin.  Dan čájeha iskan man Kunnskapsbanken lea čađahan  15-, 16- ja 17-jahkásaš skuvlaohppiid gaskkas Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus skábmamánus ja juovlamánus.  – Geavaheaddjiidekonoman lean mun oahpahan badjel 800 daid 3300 ohppiin geaiguin...

New Amigos-áppa váldá atnui davvi­sámegiela

Lemet Mahtte Eira Sara lea jorgalan New Amigos-áppa rádjegiela davvisámegillii, addin dihtii geavaheddjiide vejolašvuođa geavahit áppa davvisámegillii ja váikkuhit dasa ahte sámegiella lea mielde digitála máilmmis. – Mii dovddastat ahte áitojuvvon gielat vásihit stuorra vealaheami digitála máilmmis, ja mii jurddašit ahte davvisámegiela rádjegiela integreren New Amigos-áppas sáhttá leat veaháš veahkkin...

Nisson­olbmot  40+ leat menddo várrugasat go čierastit

Dálveluomus lea stuorát riska doadjit gieđaid ja julggiid. Albmát čierastit menddo jođánit slalomluohkás, rávis nissonolbmot fas čierastit menddo njozet luohkás go čuiget, váruha dáhkádusfitnodat If.   Norggas roasmmehuvvet eanemus dálveluomus, eanet go Nuortariikkas, Sveitsas ja Tuiskkas, erenoamážit gaskaahkásaš rávis nissonolbmot ja nuorra ja rávis albmát. Logut dáhkádusfitnodagas čájehit ahte gaskal 40–50-jahkásaš nissonolbmuin lea...

Gárren­ávnnas­sorjavaččat vásihit vealaheami dearvvaš­vuođa­bálvalusas

Gárrenávnnassorjavaččat vásihit stigmatiserema ja vealaheami go lea oktavuohta dearvvašvuođadoaimmahagain, čájeha Norgga olmmošvuoigatvuođaid ásahusa raporta. Ásahus, mii oaniduvvo NIM:n, lea jearahallan 17 dálá ja ovddeš gárrenávnnassorjavačča sin deaivvademiid birra almmolaš bálvalusaiguin, čállá Altinget. Raporttas boahtá ovdan ahte gárrenávnnassorjavaččat deaivvademiin dearvvašvuođadoaimmahagain ja eará almmolaš bálvalusaiguin vásihit ovdagáttuid, hilguma, pasieantajournála mii čájeha ahte sii...

Lági­dit bivttas­divvun-eah­keda

Kárášjoga giehtaduodjesearvi lágida bivttasdivvun-eahkeda Kárášjogas boahtte vahkku. Guokte eahkeda maŋŋálaga áigu giehtaduodjesearvi čohkket olbmuid duodjeeahkedii mas ulbmil lea eastadit ahte biktasat, maid sáhttá divvut ja ain atnit, bálkestuvvojit. – Dáppe sáhtát oažžut veahki divvut billahuvvan ja gollan biktasiid. Mis lea rabas buohkaide beroškeahttá man olu máhtát divvuma ja duddjoma...

Oahpaheaddji­oahpuin sihkastuvvo eanaš oassi oahppo­loanas

Eatnašat dihtet Loatnakássa fállá sihke stipeandda ja loana sidjiide geat váldet oahpu. Muhto dihtet go ahte eanaš oassi oahppoloanas aiddooahppan oahpaheddjiin sáhttá sihkastuvvot? Oktasaš sisaváldin (samordnet opptak) ohcanáigemearri lahkona. Ráđđehus almmuhii strategiija háhkat olbmuid oahpaheaddjeohppui ja oahpaheaddjefidnui 2024–2030. Ráđđehus háliida joatkit oahppoloana sihkastanortnegiin vai eanet olbmot váldet oahpaheaddjeoahpu ja barget oahpaheaddjin....

Romssa ja Finnmárkku gielddat ožžot 2,2 miljovnna ruvnnu

Ráđđehus lea juolludan oktiibuot 23,6 miljovnna ruvnnu 64 iešguđetlágan doaibmabijuide gielddaide miehtá riikka. Doaibmabijut galget sihkkarastit mánáid ja nuoraid skuvlageainnu ja lagašbirrasa. – Mii háliidit ahte eanet mánát sáhttet sihkkelastit dahje vázzit skuvlii ja astoáigedoaimmaide, dan sadjái go dolvojuvvot biillain. Jus dat galgá leat vejolaš, de sii dárbbašit oadjebas skuvlageainnuid...

Šleđggon­geavaheapmi ii lassán

Norggas mii leat čeahpit geavahit šleđggona, muhto eat doarvái čeahpit. – Measta viđas logi olbmos geavahit šleđggona. Lassáneapmi lea dađi bahábut bisánan, dadjá Trygg Trafikk Ann-Helen Hansen. Trygg Trafikka jahkásaš šleđggonlohkan vássán jagis čájeha namalassii ahte viđas logi rávesolbmos (48 %) geavahit šleđggona seavdnjadin. Lohku lea juste seamma go 2022:s...

Don ealát guhkit jus heaittát borggu­heames, vaikko man guhká leaččat borggu­han

Dutkkus, mas 1,5 miljovnna olbmo leat mielde, čájeha ahte sihke «ođđa» ja «boares» borgguheddjin lea stuora vuoitu heaitit. – Ii leat goasse beare maŋŋit heaitit borgguheames, dadjá borgguhandutki. Norgga ja Kanada dutkit leat guorahallan borgguheami heaitima váikkuhusaid eallinagi ektui álbmotguorahallamiid vuođul, mas ledje mielde oktiibuot 1,5 miljovnna olbmo USA:s, Stuora...

Buijárat sáhttet suoládit álás­govaid Snap­chatas

«Hackerat» dahje buijárat nihttet juohkit suoláduvvon álásgovaid Snapchatas – ja dán háve sii eai dájut, várre dáhkádusfitnodat. Bággejupmi neahta badjel ii leat ođas, muhto ovdal lei dát dávjjibut dušše guoros nihttin, čállá Frende Forsikring preassadieđáhusas. Sin dieđuid mielde lea lassáneaddji treanda ahte hackerat, buijárat, geavahit teknologiija mii gávdná beassansániid vai besset priváhta...

Atom­lihkohisvuođa gearggus­vuohta nannejuvvo

Nuortta universitehta lea beassan njunnošii ovddidit dutkanvuđolaš máhtu eastadit ja ráddjet birrasa ja olbmo vahágiid jus dáhpáhuvvá lihkohisvuohta Árktisis.  Nuortta universitehta galgá jođihit golmmajagi prošeavtta, ATOMEX, ovttasráđiid Váldogádjunguovddážiin ja Suonjarsuddjema ja atomasihkarvuođa direktoráhtain) mat leat Norgga guoimmit. Dutkanprošektii besset maid Suoma ja Tuiskka universitehtat akademalaš guoibmin, čállet preassadieđáhusas. Prošeakta galgá nannet stáhtalaš...

Ođđa bálvalus galgá dahkat álkibun oaidnit iskkus­vástádusaid

Pasieantta iskkusvástádus lea ođđa bálvalus mii galgá addit dearvvašvuođabargiide ja ássiide vejolašvuođa gávdnat buotlágan laboratoriija- ja rádiologalaš vástádusaid Norggas. – Sihke fágaolbmot ja pasieanttat dárbbašit oaidnit iskkusvástádusaid. Danin dahkat mii álkibun juogadit daid. Čoavddus gohčoduvvo Pasieantta iskkusvástádussan, muitala dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol (Bb) preassadieđáhusas. Bálvalus galgá fuolahit dan dárbbu ahte...

KORO ráhkadan sámi giella­plána

Mannan čavčča mearridii KORO sámi giellaplána. Dás muitala KORO direktevra Sigurd Sverdrup Sandmo dan birra.  KORO direktevra Sigurd Sverdrup Sandmo muitala ahte KORO vuoruhisgoahtá sámegiela dás ovddosguvlui, erenoamážit mii guoská gulahallamii ja gaskkusteapmái neahtas. Dat guoská maid dáidagiid galbemii gos geahččit oidnet dáidaga. Lohká lea vuosttaš lávki buoret guvlui, preassadieđáhusas. Son lohká ahte...

Eambbosat dárbbahit veahki luottaid alde buolašin

Jus dus lea boares batteriija biillas, de ávžžuhuvvo molsut dan. Tryg Forsikringas lassánedje ođđajagemánu 80 % biilavuoddji geat dárbbahedje veahki oažžut biilla johtui.  – Buolašin rahčet boares batteriijat mat áigá livččii galgan molsojuvvot, dadjá Tryg gulahallanráđđeaddi, Torbjørn Brandeggen preassadieđáhusas. Erenoamážit buollášeamos áiggi Lulli-Norggas vásihii Tryg ođđajagemánu mearkkašahtti lassáneami diimmá ođđajagemánu ektui. – Gaskamearálaččat...