Ruoŧa Sámedikki áššedovdi Davviriikkaid Sámesoahpamuša soabadallamis, Lars Anders Baer, lohká ahte soahpamuš ii nu hirbmosit váikkut sápmelaččaid beaivválaš eallimii. Jus váikkuha maide, de lea riikkaid politihka.
Dál leat Norga, Suopma ja Ruoŧŧa soahpan Davviriikkaid sámesoahpamuša. Evttohusa galget dál dohkkehit buot golmma riikka sámedikkit ja eiseválddit. Leat boahtán moaitámušat, ja váruhusat ahte sámedikkit eai galgga nu johtilit dohkkehit soahpamuševttohusa, ovdal go lea áibbas čielggas makkár váikkuhusat soahpamušas leat.
Dohkkehit álbmogin
Lars Anders Baer, guhte lea Ruoŧa Sámedikki ovddas leamaš šiehtadallamiin áššedovdin, čilge ahte vuosttažettiin soahpamuš čájeha ahte buot golbma stáhta dohkkehit ahte sápmelaččat lea álbmot, ja álgoálbmot, ja sápmelaččain lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái.
– Sii dohkkehit sápmelaččaid oktan ja seamma álbmogin. Galgá dahkat geahppaseabbon bargat rájiid rastá, oahpahusas, kultuvrras, ealáhusain ja nu ain, lohká Baer.
Baer mielas ii sáhte hupmat sámi joavkku birra, de go livčče buohkat ovttalágan dilis.
– Dat lea váttisvuohta sápmelaččain, mii ássat máŋgga riikkas. Soahpamuš galgá gokčat golmma riikka sápmelašdili, ja dilli lea máŋgga ládje earálágan riikkain.
Ovdamearkan váldá boazodoalu, go Norgga ja Ruoŧa bealde lea sámi ealáhus, muhto Suoma bealde leat suopmelaččat maid boazodoalus.
Suoma beale váikkuha eanemus
Baer ii sáhte nu njuolgut muitalit juste movt soahpamuš váikkuha sámiid árgabeaivái. Son lohká ahte leat eanaš dat fáttát mat eai leat nu «báhkkasat» mat bohtet vásihuvvot, namalassii ovttasbargu rádjeguovlluin. Baer namuha dearvvašvuođa, kultuvrra ja oahpahusa.
Dan maid Baer jáhkká lea, ahte soahpamušas bohtet eanemus váikkuhusat riikkaid politihkkii, ja eanaš Suoma beale Sápmái.
– Suomas lea dál dakkár politihkalaš dilli go Norggas lei ovdal Álttá-akšuvnna, lohká son.
Son jáhkká soahpamuša lávkin Supmii dohkkehit ILO-konvenšuvnna. Dasa lassin illuda son go šiehtadusas čuožžu geat galget beassat sámedikkiid jienastuslohkui.
Soahpamušaevttohusas leat seamma gáibádusat go Norgga Sámedikkis, namalassii ahte váhnemat, áhkku, áddjá dahje máttarváhnemat, galget sámegielagat leamaš. Suomas lea nu jus máttut leat oamastan vearroeatnama, de besset jienastuslohkui.
– Dál sáhttá dan váldit eret, go nu lea hui olu Suoma bealde, go máhttet čujuhit ahte sis leat máttut mat leat sámit, muhto dan dihte leat áiggi mielde šaddan ehtalaš suopmelažžan, de sáhttá nu ahte suopmelaččat ožžot eanetlogu Suoma Sámedikkis.
Norggas ii rievdda nu olu
Soahpamuševttohusas lea čállon ahte stáhtat leat geatnegahtton ráđđádallat sámi beroštumiiguin, áššiin mat gusket sámi eananvuoigatvuođaide.
– Norgga bealde ii nu olu rievdda, go Norgga bealde lea ráđđádallansoahpamuš Sámedikki ja Ráđđehusa gaskkas. Norgga bealde leat olu mekanismmat mat eai gávdno Suoma ja Ruoŧa bealde, nu go Finnmárkkuopmodat, ja kommišuvdna mii lea geahčadeame sámi eananvuoigatvuođaid Romssas ja lulás.
Baer čilge ahte mearrasámiid guolástanrivttiid birra ii čuoččo mihkke soahpamušas danne go Norga ii leat movt ge ládje dohkkehan daid rivttiid, ja dušše gohčodan ealáhussan.
Unnimusmearri maid stáhtat girdet
Son čilge ahte soahpamuš lea unnimusmeari alde. Son čujuha mii soahpamušas čuožžu iešmearrideami birra. Namalassii ahte sápmelaččain lea iešmearridanvuoigatvuohta, ja dat sáhttá doibmii biddjot ráđđádallamiid bokte.
– Čálus lea sullii seamma go ON olmmošvuoigatvuođajulggaštusas. Dát lea nu guhkás go stáhta sáhtii mieđihit, ja lea váttis vuordit ahte stáhta soahpá čállit ahte sámiin lea iešmearrideapmi. Ballu lea ahte sáhttá uhkidit stáhtaid territoria, ja ahte ii galgga de addot álgoálbmogiidda dakkár fápmu.
Baer oaivvilda ahte sámedikkit galggaše doapmat dohkkehit soahpamuša ovdal go ráđđehusat rivdet dain golmma riikkain. Norggas lea stuoradiggeválga dán jagi, Ruoŧas fas riikkabeaiválga boahtte jagi. Son ballá oainnuid sáhttit rievdat maid jus ráđđehusat rivdet.
– Sámedikkit fertejit árvvoštallat ahte dat mii lea vejolaš dál, ii soaitte vejolaš ihttin. Soahpamuš livččii veaháš lássen dan vuogádaga, go ii soahpamuš leat dat mii lea buot buoremus, muhto de čatnet ráđđehusaid gieđaid, ahte eai sáhte boahtteáiggis šat láhttet vaikko movt.
