-Almmuhus-
OĐĐASAT– Muhtimat háliidit sámástit, earát dárustit. Muhtimat hállet rahpasit, earát ges eai....

– Muhtimat háliidit sámástit, earát dárustit. Muhtimat hállet rahpasit, earát ges eai. Nu álki. Nu váttis.

-

-

Man birra sáhttá hállat, geainna ja makkár gillii, dan birra lea Inger Dagsvold jearahallan sámi pasieanttaid.

– Go galggan eadnái čilgegoahtit maid mun dovddan, de in áibbas nagot dan dahkat sámegillii, mun in dieđe mo dan galggan dadjat sámegillii. Sámegiella lea rikkis giella, muhto lea álkit hállat dovdduid birra dárogillii. Beaivegirjji čálán maid dárogillii, go dat lea álkit.

Nu dat lea okta Inger Dagsvold dutkamušoasseváldiin vástidan sutnje go lea jearahallan mo geavaha sámegiela.

– Dát olmmoš muđuid sámásta etniinis juohke diŋgga birra, muhto ii dovdduid birra, čállá Dagsvold bloggačállosis man lea almmuhan forskning.no bokte.

 

Inger Dagsvold lea stipendiáhtta Sámi dearvvašvuođadutkamiid guovddážis ja SÁNAG:s, ja lea jearahallan sámi pasieanttaid geat leat psykálaš dearvvašvuođasuorggis divššus. Dagsvold lea pasieanttain jearran mii lea dehálaš dan dáfus mo dearvvašvuođabálvalusat sápmelaččaide leat heivehuvvon gielalaččat ja kultuvrralaččat.

– Leat leamaš garra muitalusat, čierrumat ja čaibmamat, ja dutkamušoasseváldit leat hui rahpasat leamaš ja čájehan munnje luohttevašvuođa. Sii leat oahpahan munnje ahte leat stuorra erohusat das maid giella ja kultuvra mearkkaša olbmuide geat dárbbašit veahki dearvvašvuođasuorggis, čállá Dagsvold.

 

Muhtumat háliidit sámástit earát ges eai

Čájehuvvo ahte eai buot sápmelaččat hálit dahje máhte sámástit juohke dilis.

Man birra sáhttá hállat, makkár gillii, mo ja geainna, dát rievddadit. Dat geaid Dagsvold lea jearahallan definerejit iežaset guovttegielagin, ja leat hárjánan lonohallat gielaid gaskkas, fáttá dahje háleštanguoimmi mielde.

 

Loga maid: Hárve ožžot vejolašvuođa sámástit 

 

Muhtumiin lea sihke sámegiella ja dárogiella eatnigiellan jus váhnemat eai hála seamma giella.

– Bearrašis soitet sámástit etniin ja vieljain, ja dárustit ges áhčiin ja oappáin, čállá Dagsvold.

Dagsvold čállá ahte liikká sámegielhállit vállješe sámástit, jus leat ásahan sámegiela iežaset giellan, dat giella mainna álggahat ságastallama šaddá dat giella man bokte dovdet guđet-guoibmáset. Muhto ii dárbbaš álot leat ná.

 

Man birra eai háleš

Dagsvold čállá ahte su dutkamušoasseváldit muitalit fáttáid dego psykalaš váttisvuođat, dovddut, veahkaválddálašvuohta ja illástemiid, leat dakkárin man birra ii hállo sámi servodagain.

– Muhto sii liikká dahket dan. Sii ohcalit dearvvašvuođadoaimmahaga ja hállet dan birra go dovdet ahte dárbbašit veahki, čállá Dagsvold.

Dáid birra ii ságastallo áktánasat lagamus bearrašis ge, ii ainjuo dáid olbmuid bearrašiin.

 

Soaitá dát láktasit veaháš oktii, go dat jávohisvuohta maid sii oaivvildit leat sámebirrasis, lea dagahan dan ahte olbmot eai leat nu hárjánan hállat dákkáriid birra sámegillii, eai ge gávdno sámegillii sánit dáid fáttáide, muitala Dagsvold.

– Sii lohket leat eanet dábálažžan lohkat ja gullat dáid áššiid birra norgga servodagas, norgga áviissain ja norgga mediain, danne lea álkit dárustit dáid birra, joatká Dagsvold.

– «Lei dego šohkka go jerret dien, vaikke mun sámástan de mun máhtán buorebut dárogillii hállat dovdduid birra», nu muitalii okta dutkamušoasseváldi. Dan rájes lean šaddan sáhki diehtit mo sámegielat terapevttat ja pasieanttat háleštit dáid birra jus pasieanttas eai leat sámegillii sánit daid fáttáid birra.

 

Boazodoalu birra ges gal fertejit sámástit, go doppe eai gávdno dárogielsánit. De lea váttis hállat dárogielat terapevttain eallima birra ja mo olmmoš gieđahallá daid man birra ii galgga hállat, čilge Dagsvold bloggastis.

 

Áddet ja Áddehallat

Olmmoš ii hála juohkehaččain vaikke man birra. Muhtimat Dagsvolda dutkamušoasseváldiin muitaledje háliidit terapevtta gean eai dovdda dahje geainna eai ovttastala astoáiggis, guhte ii leat kránnjá, fuolki, dahje oahpis gilis.

– Nu mo okta dajai: «Dat leat oahppásat ja fuolkkit juohke sajis.. ja go mu terapevta heaitá de báhcet aivve oahpes olbmot vel. Munnje lea dat roassu», muitala Dagsvold.

Earáide ges lei oadjebas boahtit terapevtta lusa guhte lei sápmelaš dahje sámástii, go oktasaš duogáš sáhtii dagahit ahte buorebut áddehallá. Dagsvold čilge dárogielhálli pasieanttaid muitalan giellaváttisvuođaid birra, go váillahedje máhttit sámegiela. Váillahedje giela mii ovdanbuktá olbmo identitehta.

– Soitet leamaš muittut báhccán sámegielat ádjáid ja áhkuid maŋis, dahje earáid maŋis geat oidne olbmo, dorjo su dahje gii lávii jeđđet go eallin lei lossat, ja muittut maid dárbbaša veahki bokte gieđahallat ollesolmmožin. Muittut mat leat dakkár gillii mii jávkkai, čilge Dagsvold.

 

– Sámi pasieanttain eai leat seammalágan dárbbut. Muhtimat háliidit sámástit, earát ges dárustit, muhtimat hállet rahpasit, earát ges eai. Nu álki. Nu váttis.

 

-Almmuhus-