Danne lea «Sámi eadnesquad» álggahuvvon, mii lea sámegiel snapkontu mas juohke beaivvi lea ođđa eadni muitaleame juoga man birra.
Ođđajagemánus álggahuvvui ođđa sámegiel snapchat-kontu, dán vuoru sámi etniide.
«Sámi eadnesquad» lea dál leamaš doaimmas njeallje mánu ja eanas ruovttoluottadieđut leat hui positiivvat.
Guhká jurddašan dan birra
Dán áigge leat iešguđetlágan snapchat-konttut main snappejit feara makkár olbmot. Lea ge okta eará snapchat-kontu mas «Sámi eadnesquada« álggaheaddji ja doaimmaheaddji, Ann Kristin Hætta, lea ožžon inspirašuvnna.
Son lohká iežas guhká jurddašan dan birra, muhto golai áigi ovdal go duosttai ráhkadit dan.
– Mun lean rievtti mielde guhká jurddašan dán konttu birra. Mun čuovun ovtta snapkonttu man namma lea «Mammabanden», mas leat iešguđetlágan eatnit geat muitalit iešguđetlágán fáttáid birra, ja beassat čuovvut sin beivviid. Doppe leat leamaš dakkár fáttát maid mun lean jurddašan ahte dien eat goasse goit mii duosttaše dadjat jitnosit, mii sápmelaččat. Diet dat buvttii munnje motivašuvnna ráhkadit dán konttu. Muhto juo, hui guhká lean jurddašan dan birra ovdal go dusten.
Ulbmil rahpasit eambbo
Ulbmil dainna konttuin lea rahpasit eambbo.
Fáttát mat eai soaitte juohke sajis gullot, iige soaitte nu olu hupmu daid birra ahte galggašii eambbo gullot.
– Ulbmil lea dieđusge rabasvuođa dihte. Mun dovddan veahá ahte eat mii riekta duostta muitalit mo mis lea, doaivut ránnjáviesus lea olu buoret go mis. Veahá dan ahte mii duostat juogadit iežamet árgabeaivvi hástalusaid ja dan mii lea buorre, dan han maid lea hui somá juogadit, čilge son.
Nubbi lea giella. Ann Kristin Hætta bargá sámegieloahpaheaddjin ja sus lea giella váibmoáššin, mii lea vel nubbi oassi manne álggahii dan kontto.
– Mus lea diet maid ahte sámegiella galgá gullot eambbo arenain go dušše ruovttus dahje gos dal de, muhto ahte sosiála mediain maid lea. Snaepmie han lea maid nu buorre, ahte mis leat eambbo dákkár arenat.
Ráddjejuvvon dušše nissonolbmuide
Nu go namma juo muitala, de lea dát kontu oaivvilduvvon sámi etniide, muhto konttus leat dieđusge maid čuovvut geat eai leat eatnit.
Hætta divttii dán konttu álggos rabasin buohkaide, muhto gávnnahii jođánit ahte ferte ráddjet.
– Šattai hui váttisin gávdnat snappariid, ledje hui oallugat geat eai duostan, nu ahte šattaimet veahá ráddjet dan. Dál leat dušše nissonolbmot geat čuvvot, eai ge buohkat leat eatnit.
Muhtumin fáddá, eará háve fas friddja
Beroštupmi snappemii lea nuo ja ná. Muhtun vahkkuid leat fáttát, muhtun vahkkuid fas eai.
Hætta lohká muhtun fáttáide lea hui stuora beroštupmi, ja de gávdná álkit olbmuid snappemii.
– Muhtumin šattan dieđusge ieš ohcat snappariid. Muhtun vahkkuid lea hui álki, de mun in dárbbat ohcat, dat ieža dušše jerret ožžot go snappet. Beassážiid sáhttá leat veahá váttis. Mii sápmelažžat han leat de meahcis, eat ge astta nu bearehaga telefovnna čuoggut. De ferten ieš veahá jearahit.
Duodji, njamaheapmi, riegádeapmi ja psyhkalaš dearvvašvuohta leat fáttát main oallugat beroštit.
Dat leat fáttát maid birra háliidit snappet, muhto maid fáttát man birra liikojit gullat.
Go dát ledje fáddán «Sámi eadnesquadas», de ii lean váttis gávdnat olbmuid dasa.
– Duodjái liikojit, muhto dan fáttás lea maid nie ahte eat mii juogat ovdamearkka dihte min duoji ja maid mii máhttit, nu ahte lea veahá váttis diekko maid. Muhtumat háliidit juogadit buot, ja muhtumat eai hálit buot juogadit. Buohkat han leat vásihan njamaheami, dahje oallugat etniin han leat vásihan dan juohke ládje.
Nu olu bargu ahte dárbbahii vehkiid
Go dákkár konttu galgá doaimmahit, de lea olu maid šaddá bargat.
– Manná go olu áigi dasa?
– Juo, go mun álgen, de manai hui olu áigi. Dieđusge mun gii 100 proseantta barggan muđui, munnje lea leamaš oalle olu. Fertejin ohcat vehkiid geat sáhttet veahkkin doaimmahit dán konttu. Mus leat dál vihtta veahki geat maid ohcet snappariid ja gávdnet fáttáid, geaiguin sáhttá digaštallat ja nu ain. Dat lea hui buorre.
Okta vehkiin lea Ina Therese Sara, gii ii dárbbahan guhká jurddašit go jerrui veahkkin snapkonto doaimmahit.
Son searvvai vuos snapparin.
Go de Ann Kristine jearai su veahkkin, de jurddašii ahte dan son gal duođas háliida, go sus orru dat seamma jurdda konttuin go sus.
– Son orui maid háliideame eambbo rabasvuođa sámi servodahkii. De lea vel dat sámi eadnefierpmádat, dat lea hui buorre sámi servodahkii. Mun jáhkán dat lea juoga maid mun ledjen ieš váillahan. Danne mun háliidan leat mielde doaimmahit konttu, go jearai, muitala Sara.
Arena sámi nissoniidda
Ina Therese Sara lea ieš leamaš rabas deprešuvnna birra ja hupman psyhkalaš dearvvašvuođa birra go ieš lea snappen.
Son lohká dat dovdui gal measta dego ahte geahpui go humai dan birra mii lea lossat.
– Ieš mun gal liikon ahte lean hui rabas olmmoš ja áinnas human lossa áššiid birra, nu go deprešuvdna ja ballu. Psyhkalaš dearvvašvuođa fáddá lei maid dat beaivi go munnje bohte eanemus kommentárat snappas. Ledje oallugat geat jeđđejedje, bukte rávvagiid ja čájehit olu beroštumi. Muitalit iežaset vásáhusaid, ja dat soaitá danne go dat ii gullo nu dávjá sámi servodagas, dan mun jáhkán. Dát soaitá váilut sámi mediain ja sosiála mediain.
Son atná maid dan dehálažžan sámi servodahkii go jáhkká ahte sámi nissonat dárbbahit dakkár arena.
– Mun jáhkán dá lea arena sámi nissoniidda gos besset muitalit áššiid birra ja geahččit besset fas gullat sámi nissoniid áššiid birra go hupmet rahpasit áššiid birra. De lea rabasvuohta maid mun jáhkán lea earenoamáš buorre. Vuohon danne go mun ledjen ieš váillahan dan.
Veahá váttis filbmet iežas ja hupmat
Vaikko Sara lea juo máŋgii snappen dán konttus, de ii loga iežas vel hárjánan filbmet iežas.
– In dieđe riekta lean go dál ge vel hárjánan dasa, muhto dat lea veahá beaivvis beaivái ja fáttás fáddái maid dieđusge.
Son mieđiha ahte šattai álkibun maid iežas filbmet ja hupmat maŋŋel go rahpasit humai deprešuvnna ja balu birra.
Sihke dan beaivvi go snappii ja maŋŋel maid.
– Olbmot eai leat hárjánan filbmet iežaset go hupmet
Lassin dasa ahte ieš ii leat hárjánan dasa ahte filbmet iežas go hupmá, de vásiha ahte earáide lea maid dat váttisvuohta go ohcá snappariid.
– Mun gal vásihan ahte eatnasat geain jearan áigot go snappet eai hálit, máŋgasat lohket ahte lea somá geahččat, muhto eai hálit snappet. Earát leat ges eahpesihkkarat, muhto lohket soaitit sáhttit muhtumin snappet. Dat geat juo háliidit snappet, sii eai gal bala. Sii gal áinnas servet, muhto dat eai leat gal beare gallis mu birrasis.
– Manne don jáhkát dat eai hálit dahje leat eahpesihkkarat galget go snappet?
– Mun jáhkán ahte soaitá leat dat ahte fáddá ii heive dahje eai riekta dieđe man birra galggašii hupmat dahje muitalit. Okta diŋga goit lea dat ahte muhtumat eai hálit iežaset filbmet go hupmet, nu orru goit. Nubbi diŋga lea man rabas galgá leat, go dat lea juoga maid juohkehaš ferte árvvoštallat ieš. Dat gal dieđusge lea áibbas ortnegis, dan gal ferte juohkehaš ieš mearridit. Lea veahá váttis hupmat telefovnna kámerai.
Buorre oažžut rávvagiid ja jeđđejumi
Ina Therese Sara lohká somán snappet go snapkonto čuovvut leat áŋgirat ja kommenteret snappaid. Dat dahká suohttaseabbon snappet.
Dá lea arena gos sáhttá oažžut rávvagiid, jeđđejumi ja gullat áššiid birra mat eará sajin eai soaitte gullot.
– Go ieš lean snappen, de gal leat hui buorit ruovttoluottadieđut, mun lean ožžon hui olu buriid rávvagiid ja jeđđejumi nu go lohken dan deprešuvnna birra. Jáhkán min čuovvut leat oba čeahpit jeđđet nubbi nuppi ja loktet dahje doarjut daid fáttáid ektui. Dán konttus lea oalle olu čuovvut, muhto in leat goit ieš goasse vásihan unohis kommentáraid dahje hárdima.
