-Almmuhus-
OĐĐASATGáibida čielga njuolggadusaid

Gáibida čielga njuolggadusaid

-

-

Sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen váillaha čielga njuolggadusaid das mo sámemánáid gielalaš ja kultuvrralaš dárbbut vuhtiiváldojit mánáidsuodjalusvuogádagas.

– Mii leat gullan ahte ii leat čielga vuogádat das mo mánáidsuodjalus galgá vuhtiiváldit sámemánáid ja -bearrašiid dárbbuid, eai ge buot gielddat leat dihtomielalaččat ge dan dáfus, lohká sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen, geas lea ovddasvástádus sámediggeráđi mánáid- ja bearašpolitihkas.

Ávvira áššiin sámi biebmománáid birra lea boahtán ovdan ahte mánáidsuodjalusvuogádagas eai gávdno čielga njuolggadusat das mo sámemánáid gielalaš ja kultuvrralaš dárbbut galget vuhtiiváldot.

– Mii áigut ovddidit Mánáid- ja dásseárvodepartementii ahte dákkár njuolggadusat berrejit ásahuvvot, ja ahte gielddaide galgá dát čalmmustahttot, lohká Olsen.

 

– Rihkku dásseárvoprinsihpa

Ávvir lea čállán áššiid sámi biebmománáid birra, mas boahtá ovdan ahte lea unnán diehtu sin dili birra. Henrik Olsen oaivvilda mánáidsuodjalusvuogádagas leat unnán gealbu sámiid birra obbalaččat.

– Dán birra lea unnán dutkojuvvon ja mis leat unnán dieđut sin birra. Siskkobealde mánáidsuodjalusbálvalusa lea erenoamáš unnán máhttu sápmelaččaid birra. Sámevuođa birra lea unnán čállon fágagirjjiin. Dat mearkkaša ahte oahpahat olbmuid geain ii leat dat gealbu. Dat jo rihkku dásseárvoprinsihpa.

 

Loga maid: – Balan máná dáruiduvvot biebmoruovttus

Loga maid: Eai gávdno logut

 

– Universitehtain ovddasvástádus

Sámediggeráđđi oaivvilda ahte go lea unnán sámevuođa birra fágagirjjiin, de dat mearkkaša ahte dán birra leat unnán dieđut obbalaččat.

– Dalle ferte geavahit resurssaid hahkat dieđuid. Dan oktavuođas lea oahppoásahusain maid ovddasvástádus. Mun oaivvildan ahte erenoamážit davvi guovllo universitehtat galggašedje bidjat eanet návccaid dán fáddái, oaivvilda son.

 

Loga maid: – Dat dáruiduhtte mu

 

– Ii leat doarvái ahte lagas birrasis sámástit

Áššis mas áhkkoolmmoš balaha mánáidmánás dáruiduvvat jus gártá dáža biebmoruktui, boahtá ovdan ahte Budeaddju mánáidsuodjalus galgá leat leamaš oktavuođas Sámedikkiin, oažžun dihtii rávvagiid.

Dan oktavuođas galget Sámedikki bealis vástidan ahte ii álot leat dárbu sámi biebmoruktui bidjat mánáid, jus mat eará doaibmabijuid bidjá nugo máná fuolahit sámi mánáidgárdái dahje sámegiel oahpahussii skuvllas.

Henrik Olsen ii loga diehtit leago leamaš dákkár oktavuohta ja lohká leat váttisin kommenteret ovttaskas áššiid.

– Muhto min prinsihppa dákkár áššiin leat ahte sámemánáin, geat leat mánáidsuodjalusa hálddus, galget leat seamma vuoigatvuođat giela ja kultuvrra dáfus go norgga mánáin muđuid. Ja go lea sáhka seamma vuoigatvuođain, de ii leat doarvái ahte muhtin lagas birrasis ovdamearkka dihtii, sámásta. Dat lea min prinsihppa, lohká Olsen.

– Kultuvrralaš ja gielalaš gullevašvuohta lea dehálaš olbmuid eallimii, ja jus daid massá de daid ii oaččo šat ruovttoluotta. Historjá čájeha ahte go mánát leat sirdon de das leat váikkuhusat, ja dainna lágiin jotket dáruiduhttima. Sámis leat čiekŋalis hávit, sihke joavkun muhto maiddái ovttaskas olbmuin, lohká Olsen.

 

 

 

-Almmuhus-