Bearjadaga rahppo fas vejolašvuohta oastit bileahta Kunesdagan eahketdoaluide. Jáhkkimis lea KEiiNO-joavkku beaggin addán beaggima maiddái Kunesdagan-doaluide go šaddet dál viiddidit bileahttavuovdima beroštumi geažil. – Máilmmi unnimus ferte stuorrut, dadjá lágideaddji Alf Edvard Masternes Ávvirii.
Muhtomin olmmoš vásiha áššiid maid lea váttis ipmirdit. Nu dagai Karen Inga Buljo Oskal (49), guhte vásihii ahte muhtun dahje muhtumat leat gožžan ruskalihttái minibáŋkkus. Guokte beaivvi maŋŋálaga finai mieđušteamen vuoras olbmuid báŋkkus, ja goappašat beivviid lievllistii gožžahádja.
Bearjadaga rahppo fas vejolašvuohta oastit bileahta Kunesdagan eahketdoaluide. Jáhkkimis lea KEiiNO-joavkku beaggin addán beaggima maiddái Kunesdagan-doaluide go šaddet dál viiddidit bileahttavuovdima beroštumi geažil. – Máilmmi unnimus ferte stuorrut, dadjá lágideaddji Alf Edvard Masternes Ávvirii.
Importerejuvvon halalbiergu sáhttá njuvvojuvvon jámálgahttima haga. Elliidsuodjalus oaivvilda dákkár bierggu fertet merkejuvvot ja dáhttot Geavaheaddjiráđi oččodit dán sadjái, čállá NTB.
Geahčči Ottar Guttorm imašta dáiddára jurdaga govas go geahčada dáidaga mii lea oassin Sámi Dáiddaguovddáža čájáhusas Kárášjogas. - Mu mielas lea hui somá dáppe fitnat geahččame. Earenoamážit dáid beakkán dáiddáriid bargguid geahččat, dadjá Guttorm. Dás beasat čuovvut su vásáhusa dáiddačájáhusas mii lea ceggejuvvon Norske grafiker organisašuvnna 100 jagi ávvudeamis.
Diibmá válljejedje gaskal 84,4 ja 91,4 proseantta 16-jahkásaš nieiddat HVP-boahkuheami mánáidboahkuhanprográmma bokte, čájehit Nášunála Dearvvašvuođainstituhta logut.
Nie čilge glássačikŋadáiddár Daniela Salahte das go herve meahccesihkkelgilvvu Offroad Finnmárkku vuoitotrofea meavrresgári symbolaiguin.
Geir Lienii (52) leat jo čoggon njeallje glássačiŋa.
Europäischer Kulturen musea direktevra Elisabeth Tietmeyer dadjá iežas áddet Norgga sámediggepresideantta, go árat dán vahkku muitalii Ávvirii ahte lei lossat guođđit sámiid árbbi musea lohkkauvssaid duohkái.
Nie lohká Norgga sámediggepresideanta Aili Keskitalo iežas dovdan maŋŋel go galledii stáda musea, Museum Europäischer Kulturen, Berlinas Duiskkas, gos lea stuorra sámi dávvirčoakkalmas 1700-logu rájes.
Muhtin dievdu Romssas lea áššáiduhtton neahttaveagalváldimis go galgá leat veagalváldán vuollel 14 jahkásaš mánáid Filippiinnas, čállá NTB.