-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATGožžan minibáŋkku ruskalihttái

Gožžan minibáŋkku ruskalihttái

-

-

Muhtomin olmmoš vásiha áššiid maid lea váttis ipmirdit. Nu dagai Karen Inga Buljo Oskal (49), guhte vásihii ahte muhtun dahje muhtumat leat gožžan ruskalihttái minibáŋkkus. Guokte beaivvi maŋŋálaga finai mieđušteamen vuoras olbmuid báŋkkus, ja goappašat beivviid lievllistii gožžahádja. 

-Lei oalle guohca, álggos in reageren. Guovlalin ruskalihttái ja de oidnen ahte lei dievva gožža, muitala Oskal.


Karen Inga Buljo Oskal. Priváhta govva.

Mannan vahkkus son vásihii ahte muhtun dahje muhtumat ledje gožžan ruskalihttái minibáŋkku lanjažis.

Son muitala iežas guokte beaivvi maŋŋálaga mieđuštan vuoras olbmuid go fitne viežžame ruđa minibáŋkkus ja goappašat beivviid devddii gožžahádja minibáŋkku lanjaža. 

Ávvir lea oaidnán olbmuid digáštallame sosiála medias Guovdageainnus ahte earát ge leat vásihan boahtit báikái gos gožža lievllista ruskalihtis.

Oskal maid muitala iežas lohkan muhtun aviissas ahte olbmot leat vásihan geaidnohivssetvistti vuidojuvvon baikkain. 

 

Báhkka ja guohca

– Lihkastahtten ruskalihti ja bođii dakkár hádja.  Ain leavai diet hádja! Muitala Oskal. 

Vuoi hearrá sivdnit dette! Lei nu báhkka ja nu guohca! son dadjá. 

 

Mun jurddašin eaigo dieppe basa goassege?! Čálistin Guovdageainnu facebook-siidui go háliidin diehtit geas lea ovddasvástádus minibáŋkui.

Muhto ii son ožžon vástádusa doppe, muhto doppe digáštallagohte ášši ja eará áššiid muitala son.

Ávvira bealis leat geahččalan gávnnahit geas dat livččii ovddasvástádus doallat minibáŋkku lanjaža ráinnasin, muhto eat mii ge leat gávnnahan geainna dat sáhtášii váldit oktavuođa go dákkár gožžavásáhusaid dieđihit. Dán dihte de oaidnit dán ášši muitalan vearan vai olbmot fuomášit dákkár áššiid dáhpáhuvvat. 

 


Minibáŋkolatnja Guovdageainnus. Čájáhusgovva: Kari Lisbeth Hermansen.

Go Oskal nuppe beaivvi fas finai báŋkkus, de imaštii go ruskalihtti mas lei gožža ain lei doppe. 

-Sáhttá go jierbmeolmmoš gožžat ruskalihttái son jearrá. 

 

Eai gávdno almmolaš hivssegat

Dáppe váilot almmolaš hivssegat, dadjá Oskal guhte deattuha gal ahte normála olmmoš ii gočča vissui!

Muhto dattege lea su vásáhus bidjan su imaštit go Guovdageainnus eai leat almmolaš hivssegat earret boradanbáikkiin, bensinstašuvnnain ja hoteallas.

Ávvira bealis leat áibbas ovttaoaivilis Oskaliin.

Jus rivttes gožžaheahtái fáhtehallá, na de berre goit juobe cirgalit olggos.

Muhto de gal fertet dárkkistit lea go lága mielde lohpi gožžat olgun márkanbáikkis, go jus ii leat lohpi, na de sáhtát oainnat ges sáhkohallat. 

 

Báikkálaš fitnodagain hivssegat

Suohkana bealis duođašta Sindre Murud ahte báikkis eai leat almmolaš hivssegat earret dat mat dás leat namuhuvvon. 

Son ii loga politihkkáriid bealis leamaš sáhkan ásahit almmolaš hivssegiid.

Son maid dego Oskal imašta go muhtun dahje muhtumat leat gožžan minibáŋkku ruskalihttái.

Murud joatká ahte ii leat buorre diehtit gii dahje geat nu leat dahkan, leat go duššidagut vai eai. 

-Suohkana bealis lea dehálaš jurddašit ahte eat ásat fálaldagaid mat váldet báikkálaš fitnodagain birgejumi, dadjá Muru.

Son čujuha dasa ahte olbmot geat fitnet nugo hivssegis bensinstašuvnnain, boradanbáikkiin ja hoteallas, na sii han gávppašit maid doppe.

 

Mátkkošteaddjit fitnet hoteallas


Oscar Nilsson. Priváhta govva.

Thon doaibmi hoteallaresepšuvdnahoavda Oscar Nilsson duođašta mátkkošteddjiid beaivválaččat bisánit sin luhtte fitnat hivssegis, muhto sii ostet maid gáfe son dadjá.

Muđuid sii hotealla bealis geahččalit maid veahkehit mátkkošteddjiid geat leat dušše bisánasten báikkis ja dárbbašit dieđuid maid turisttat dávjá ohcalit muhto eai gávnna eará sajis.

Nugo gos sáhttá oastit oaggungoarttaid ja goas bussefárru manná ja gos, dadjá Nilsson guhte ii oainne makkárge váttisvuohtan veahkehit mátkkošteddjiid. 

 

 

-Almmuhus-