-Almmuhus-
Featured box1Dát áššit begge 2021:s

Dát áššit begge 2021:s

-

-

Vássán jagi leat olu áššit beaggán sámi ođasmáilmmis ja dása leat čohkken oasáža áššiin maid birra 2021:s čáliimet. 2021 lei jahki go máŋga Sápmái gullevaš ášši ledje Alimusrievttis ja muđui maid dikkiin. Sisabahkkemat, diggeáššit,  korona ja válggat ledje áššit mat begge eanemusat ja falástallan fas lei suorgi mii ii báljo gullon dán jagi. Sivvan dasa lei dieđusge dat virus mii leavvá máilmmis ja bissehii stuora oasi falástallanlágidemiin min guovllus. 

Korona

Korona-áššit leat gullon jo guhkit áiggi, muhto dat maid muitit bures lea go min guovlluin álge boahkuhit olbmuid ođđajagemánus. Leige 6. beaivvi jagi 2021:s go Ole (92) šattai vuosttaš kárášjohkalaš gii oaččui boahkuid, ja dan rájes lea stuora oassi Kárášjoga ja muđui Norgga álbmogis boahkuhuvvon. 

VUOSTTAŠ: Ole Tretteskog lei vuosttaš gii oaččui koronaboahkuid Kárášjogas, ođđajagemánu 6. beaivvi. Vuorkágovva: Roy Arthur Olsen
VUOSTTAŠ: Ole Tretteskog lei vuosttaš gii oaččui koronaboahkuid Kárášjogas, ođđajagemánu 6. beaivvi. Vuorkágovva: Roy Arthur Olsen

Boahkuheamit ledje maid ággan go Norga fas rahpagođii servodaga ja festiválat ja eará lágideamit fas sáhtte lágiduvvot. 

Hámmerfeasttas lei vuosttaš stuora njoammun miessemánus, go eanemusat duođaštuvvojedje 62 ođđa njoammuma seamma beaivvi. 

Skábmamánu álggus vásihii Kárášjoga servodat njoammumiid, go oktiibuot 77 olbmo buhce koronain ja okta vel jámii ge dávddain. 

Juovlamánu 15. beaivvi čavgejuvvojedje fas njuolggadusat ja ávžžuhusat Norggas. Mánáid- ja nuoraidskuvllat ja mánáidgárddit leat fiskes dásis ja joatkkaskuvllat ges rukses dásis. Olbmot sáddejuvvojit fas ruovttukantuvrraide ja leat dat garraseamos doaibmabijut mat dán jagi leat ásahuvvon. 

Loahpageahčen jagi leat 72,3 proseantta Norgga álbmogis boahkuhuvvon ja goalmmát boahkkodosa leat jo addigoahtán boarrásepmosiidda ja sidjiide geat leat riskajoavkkuin. 

Festiválat lágiduvvojit fas

Festiválajahki ii álgán nu bures, go Kárášjoga beassášfestivála šluhttii buot sin doaluid ja Guovdageainnu beassášfestivála fas bissehii eanas doaluid mat ledje plánejuvvon. Lágidedje smávit doaluid. 

Nu go jahki golihii, de koronanjoammun njiejai ja festiválat nu go Riddu Riđđu ja Márkomeannu gal lágiduvvojedje fas. Márkomeanu festiválajođiheaddji Aili Guttorm dajai ge Ávvirii ahte šattai hui erenoamáš festivála buohkaide. 

– Lávddi ovddabeale galge olbmuin njálbmesuojit alde. Dat lei hui earálágan festivála buohkaide, dajai Guttorm. 

Riddu Riđđu ávvudii dán jagi 30 jagi doaimma  ja olbmot illudedje viimmat fas beassat deaivvadit ja messostallat. Festivála lágiduvvui campa haga ja ledje sullii 2000 olbmo unnit go dábálaččat lávejit. Doppe čuojahedje dušše sámi artisttat dán jagi. 

OĐĐA FESTIVÁLA: GLR-Live lágiduvvui. Šearbmagovva: avvir.no
OĐĐA FESTIVÁLA: GLR-Live lágiduvvui. Šearbmagovva: avvir.no

Ođđa festivála mii dán jagi ilmmai Guovdageidnui lei GLR-Live. Olbmot ledje duđavaččat, muhto lágideaddji ii dieđe šaddá go šat mihkkege boahtteáiggis.

– Festivála šattai seammás GLR 30-jagi ávvudemiin. De heivii ge bures maid lágidit festivála, dajai Guovdageainnu Lagasradio (GLR) redaktevra Nils Martin Kristensen.

Ovdagihtiifavorihtat vuite Sámi Grand Prixa

Sámi Grand Prix lágiduvvui vuosttaš geardde digitálalaččat ja gehččiid haga. Oasseváldit báddejedje ieža videoid ja sáddejedje lágideddjiide mat galge nrk.no neahtta-tv:s sáddejuvvot. 

Coolbet veahtalanfitnodat lei ovdagihtii einnostan Máhtte Ánte J. Sara favorihttan ja vuoitit dán jagáš Sámi Grand Prix juoiganoasi. Máhtte Ánte juoiggai eamidis Karen Marianne ja vuittii juoiganoasi

VUOITI: Máhtte Ánte juoiggastii eamida ja vuittii. Šearbmagovva: avvir.no
VUOITI: Máhtte Ánte juoiggastii eamida ja vuittii. Šearbmagovva: avvir.no

Lávlunoasis lei maid veahtalanfitnodat einnostan, ja doppe maid manai nu ahte ovdagihtiifavorihtat, Hilda Länsman ja Lávre vuittiiga. Soai lávlluiga šuoŋa man namma lea «Jođi». 

Moatti vahkku ovdal beassážiid ávžžuhii sámediggepresideanta Aili Keskitalo NRK sáddet Sámi Grand Prix riikaviidosaš tv-kanálas ja nu sii dahke. Dán jagáš Sámi Grand Prix sáddejuvvui NRK2 tv-kanálas. 

Sámediggeválggat

Diibmá almmuhii dalá sámediggepresideanta Aili Keskitalo ahte son ii šat searvva presideantaevttohassan ja Silje Karine Muotka válljejuvvui NSR presideantaevttohassan. Čakčamánus dán jagi ledje ge sámediggeválggat ja Silje Karine Muotka válljejuvvui presideantan maŋŋel go NSR, Guovddášbellodat ja Ávjovári johttisápmelaččaid listu ceggejedje ovttasbarggu ja eanetlogu. 

OĐĐA RÁĐĐI: Maja Kristine Jåma, Runar Myrnes Balto, Silje Karine Muotka, Mikkel Eskil Mikkelsen (Buohkat NSR) ja Hans Ole Eira (Guovddášbellodat) leat ođđa Sámediggeráđis. Šearbmagovva: avvir.no
OĐĐA RÁĐĐI: Maja Kristine Jåma, Runar Myrnes Balto, Silje Karine Muotka, Mikkel Eskil Mikkelsen (Buohkat NSR) ja Hans Ole Eira (Guovddášbellodat) leat ođđa Sámediggeráđis. Šearbmagovva: avvir.no

Runar Myrnes Balto luobai NSR jođiheaddjin ja válljejuvvui ráđđelahttun ovttas Mikkel Eskil Mikkelseniin, Maja Kristine Jåmain ja Guovddášbellodaga Hans Ole Eirain. 

Maŋŋel go Eira válljejuvvui ráđđelahttun, de čuožžiledje čuoččuhusat ahte visot ii oro mannan nu go lei jurddašuvvon Guovddášbellodaga sámepolitihkalaš alimus orgána mearrádusaid mielde.

Guovddášbellodaga sámepolitihkalaš ráđđi dohkkehii ovttajienalaččat iežaset šiehtadallanlávdegotti evttohusa, ahte Svein Leirås galgá sin ovddas Sámediggeráđđái, Elisabeth Erke Gb parlamentáralaš jođiheaddjin, ja Hans Ole Eira fas Gb Parlamentáralaš ráđi áirrasin. Go de lei dohkkehuvvon šiehtadus, de fáhkka rievddai dilli, ja Hans Ole Eira válljejuvvui Guovddášbellodaga ovddas Sámediggeráđđái vaikko Gb alimus orgána, sámepolitihkalaš ráđđi, ii leat dohkkehan dan.

Dan geažil čuožžiledje maid lihccunáitagat Eira ja Elisabeth Erke vuostá, ja go dát jahkekavalkáda čállo, de ii leat vel dahkkon mearrádus áššis. 

Nordkalottfolket stuora válgavuoiti

Go buot bohtosat ledje lohkkon gárvvisin sámediggeválggain, de čájehuvvui ahte lea Nordkalottfolket bellodat mii lea stuora válgavuoiti. Sii ožžo olles ovcci áirasa Sámediggái, guhtta eambbo go ovddit válggaid oktavuođas

VÁLGAVUOITIT: Nordkalottfolket oaččui guhtta áirasa eambbo go ovddit áigodagas. Šearbmagovva: avvir.no
VÁLGAVUOITIT: Nordkalottfolket oaččui guhtta áirasa eambbo go ovddit áigodagas. Šearbmagovva: avvir.no

Dan seammás gahčče golbma bellodaga oalát eret Sámedikkis, go Árja, Ávjovári Dáloniid Listu ja Olgeš eai ožžon ovtta ge áirasa. 

NSR maid oaččui ovtta áirasa eambbo go ovddit áigodaga ja sis leat olles 17 áirasa dán áigodaga. 

Stuoradiggeválggat

Dan seammás go sámediggeválggat čađahuvvojedje, de lei maid stuoradiggeválga. Bargiidbellodat ja Guovddášbellodat ásahedje ođđa unnitlogu ráđđehusa ja Sosialisttalaš Gurutbellodaga vehkiin de lea ráđđehus molsašuvvon Norggas. 

Guovdageainnus ja Álttás lei Pasientfokus mii dagai erenoamáš buori válgga. Álttás oaččui bellodat 40,5 % jienain ja Guovdageainnus ges 28,6 %. Pasientfokusa Irene Ojala beasai de fásta áirrasin Stuoradiggái ja Klemet Erland Hætta ges su várrelahttun. 

Nancy Porsanger Anti nammaduvvui sámi áššiid stáhtačállin ja Johan Vasara ges šattái johtolatministara Jon Ivar Nygårda stáhtačálli Johtolatdepartemeanttas

Sárevuomi ášši Alimusrievttis

Seamma jagi go válggat ledje, de leat maid moadde sámi ášši leamaš duopmostuoluin. Earret eará lea Sárevuomi ášši meannuduvvon Alimusrievttis. 

1972 rájes ii leat Sárevuomi čearru beassan guođohit Norgga beale eatnamiin, go Norgga stáda ii leat dohkkehan dan. Máŋgii lea sin eallu vuojehuvvon eret Sis-Romssa guovlluin, muhto dál leat sii ožžon Norgga Alimusrievttis doarjaga.

ILLU: Sárevuomi sápmelaččat illudedje go vuite Alimusrievttis. Faksimiila: Ávvir nr. 121, suoidnemánu 6. beaivvi 2021.
ILLU: Sárevuomi sápmelaččat illudedje go vuite Alimusrievttis. Faksimiila: Ávvir nr. 121, suoidnemánu 6. beaivvi 2021.

Alimusrievtti duomus vuoitá Sárevuomi čearru ášši dan dáfus ahte Norgga stáda ii sáhte giddet rájiid sin bohccuide sajáiduvvan rievtti vuođul.

– Mun in dieđe sáhttá go dan gohčodit vuoitun. Alimusriekti leat dál dorjon min oainnu áššis, ahte dat eatnamat leat agis min leamašan, ja dál lea dat riekti máhcahuvvon ruovttoluotta midjiide, dajai Sárevuomi boazoeaiggát Simon Marainen go duopmu celkui.

Fovsen njaarke

Nubbi ášši mii lea ollu jagiid jo beaggán lea Fovsen njaarke orohaga bieggamillot. Ášši lea meannuduvvon dán jagi Alimusrievttis ja sápmelaččat vuite Alimusrievttis

Storheia ja Roan bieggafápmodoaimmahusat eai lean lobálaččat huksejuvvon dan dihte go dat loavkidit boazosápmelaččaid rievtti kultuvrabargamis.

Fovsen njaarke boazoeaiggádat illudedje alimusrievtti duomuin. Šearbmagovva: avvir.no
Fovsen njaarke boazoeaiggádat illudedje alimusrievtti duomuin. Šearbmagovva: avvir.no

Alimusrievtti boađus lei ovttajienalaččat dan hárrái ahte rievttit loavkiduvvojit, mii mearkkaša ahte áššemearrádusaid konsešuvnnain ja ekspropriašuvdnalobit leat eahpegustojeaddjit.

– In lean vuordán ahte mii ná nannosit vuoitit, muhto dál lea Fosen Vind ja Stáhta čáhppadin vuoittáhallan. Unna Fovsen orohagaš vuittii sin vuostá, ja dat lea oba buorre dovdu, dajai Fovsen Njaarke Lullisiidda jođiheaddji Leif Arne Jåma Ávvirii.

Áššáskuhtton njihtan stáda

Lei 2015 giđa go Nils Morten Skum dagai dan maid juo eanaš boazosápmelaččat lunddolaččat dahket giđđat. Son devddii boazodoallodieđáhusa ja ozai doallodoarjaga. Eiseváldi lei moatti jagi ovdal lohkan su ealu ja mearridan Niillasa ođđa bajimus boazologu. Daid loguid vuođul son de geahpedii boazologus ja nu jáhkii son ahte 269 heakka, man čálii doallodoarjaga ohcanskovvái, leat riekta.

– Go de stáhta logahii mu ealu 2015 skábman, de ledje 47 eambbo bohcco das go maid ledjen dieđihan. Nu sii gáibidedje doallodoarjaga ruovttoluotta. Lei oba váivi máksit dan ruovttoluotta. Leimme Karen Monikain (eamidiin) aiddo oastán viesu ja munnos ledje dalle guokte máná, muitalii Skum Ávvirii. 

Mii leat almmuhan sihke podkast ja artihkkalráiddu Nils Mortena ja Karen Monika ášši birra. Šearbmagovva: avvir.no
Mii leat almmuhan sihke podkast ja artihkkalráiddu Nils Mortena ja Karen Monika ášši birra. Šearbmagovva: avvir.no

Vaikko Nils Morten ja Karen Monika mávssiiga visot doallodoarjaga ruovttoluotta, de goitge Eanandoallodirektoráhtta váiddii Niillasa vihtta jagi maŋŋel roavvát njihtan stáda.

Sis-Finnmárkku diggegoddi celkkii guovvamánus 2021:s Skuma sivaheapmin. Dan diggeásahusas válde vuhtii boazosámiid árbevirolaš boazolohkama mii lea meroštallat ja njuovvat ovddit loguid ektui. Lágamánnerievttis baicce buohtastahtte su muhtimiin gii njihtá NAV beaiveruđas ja nu dubmehalai son. Vaikko lei áššáskuhtton roavvát njihtan stáda, de Lágamánneriekti dáhtui su dubmet unnit njihtamis.

Dál vuorddašit sihke advokáhtta, Nils Morten ja Karen Monika duomu.

– In láve cealkit ovddabeale duomu makkár vuordámušat leat, muhto lea čielggas ahte jus dubmehallá, de dat čuohcá olusiidda. Lean gullan ahte leat olusat seamma dilis go Niillas, lohká advokáhtta.

Karen Monika ja Nils Morten sávvaba dál ráfálaš juovllaid vásihit.

Arnara ášši

Mii leat maid čállán earálágan diggeáššiid birra dán jagi. Okta ášši mii lea boktán ollu dovdduid álbmogis lea Arnar Vuolab Jørgensena diggi Kárášjoga gielddain. 

Arnar lei Kárášjoga mánáidskuvlla oahppi ja son vásihii givssideami measta olles vuođđoskuvlla. Son váiddii gieldda ja dán jagi meannuduvvui ášši Sis-Finnmárkku diggegottis. 

Arnar vuittii ášši ja gielda dubmehalai máksit badjel miljovnna ruvnno buhtadusa Arnarii. 

Arnara illu ii bistán go logi beaivvi, de oaččui son dieđu ahte gielddastivra lea mearridan guoddalit diggegotti duomu Lágamánneriektái. Kárášjoga gielddastivrra áirras Jovna Ailo Sara Anti sávai ja barggai garrasit dasa ahte gielda galgá dohkkehit duomu. 

Arnar Jørgensen Vuolab ášši lea máŋgii leamaš min ovdasiiddus dán jagi.  Faksimiila: Ávvir nr. 118, suoidnemánu 1. beaivvi 2021. 
Arnar Jørgensen Vuolab ášši lea máŋgii leamaš min ovdasiiddus dán jagi.  Faksimiila: Ávvir nr. 118, suoidnemánu 1. beaivvi 2021. 

– Mun sávan gielddastivrras eanetlogu mieđihit ahte gielda lea vuoittáhallan dikkis. Dán áššis leat dahkkon boasttuvuođat ja mun sávan gielda váldá ovddasvástádusa. Skuvlla ja gieldda bealis eai leat dahkan doarvái buori barggu Arnar-ášši ektui, dajai son Ávvirii ovdal ášši meannuduvvui gielddastivrras. 

Maŋŋel guoddalanmearrádusa de váidaledje guhtta opposišuvdnapolitihkkára, Per John A. Anti, Kirsten Inger Anti, Dag Nedrejord, Lars Persen Gaup, Kenneth Eliassen ja Jovna Ailo Sara Anti, mearrádusa Stáhtahálddašeaddjái. Sii oaivvildedje ahte Bargiidbellodaga áirras Berit Astrid Utsi lei hálddašanlága vuođul bealálaš meannudit Arnar-ášši gielddastivrras, go su ovttasássi lei Arnara klássajođiheaddji ja vihtan diggeáššis. 

Stáhtahálddašeaddji lea meannudan váidaga ja oaivvildit ahte Kárášjoga gielddastivra dagai boastut go Utsi ii lean bealálaš jienastemis ja ášši šaddá dál meannuduvvat ođđasit gielddastivrras

Juovlamánus meannudii gielddastivra ášši ođđasit, ja sii mearridedje guoddalit ášši. 

Cielahan-áššit

Áibbas loahpageahčen diimmá jagi álggahuvvui #doarváidál kampánnja Romssas, maŋŋel go nuorra sámenieida Ann-Marie vásihii cielaheami. Kampánnja lihkostuvai bures ja Romssa falástallansearvi (TIL) lea dán jagi ásahan kampánja #RomsaDál, mii lea čuovvuleapmi diimmá prošeavttas, ja lea ge kampánnja man Tromsø IL lea bidjan johtui.

Prošektii leat searvan earret eará Romssa suohkan, UIT ja Redd Barna. Kárášjohkalaš Elle Nystad lea prošeaktajođiheaddji.

– Min ulbmil lea čalmmustahttit ja nannet sámevuođa, sámegiela ja sámi identitehta. Ulbmil livččii maid olahit stuora servodaga, ja sin gaskka jorgalahttit sámevaši baicca rámisvuhtii, muitala prošeaktajođiheaddji Elle Nystad.

Beana báhččui Álttá suohkanis

Cielaheami leat sápmelaččat vásihan maŋŋel go muhtin boazoeaiggát šattai báhčit ovtta beatnaga mii rohkkáhii ealu Joatkkajávrriid guovllus, Álttás

Boazosápmelaččat vásihedje ge garra falleheami beana-ášši olis, sihke mediaásahusaid kommentárasajiin ja maiddái sosiála mediain. Muhtun cealkámušat ledje nu roavvát, ahte daid ii sáhttán áddet eará go goddináittan.

Politiijat duođaštedje Ávvirii ahte sii dutket vihtta olbmo maŋŋel cielahemiid ja áitagiid mat čállojedje neahtas. 

Dákkár čállosat ledje ollu neahtas maŋŋel go beakkehii ahte muhtin boazoeaiggát šattai báhčit beatnaga. Šearbmagovva: avvir.no
Dákkár čállosat ledje ollu neahtas maŋŋel go beakkehii ahte muhtin boazoeaiggát šattai báhčit beatnaga. Šearbmagovva: avvir.no

– Mii leat dađi bahábut hárjánan cielaheapmái, muhto ná olu ja ná roavva čállosiid in leat goassege oaidnán ovdal. Lea leamaš suorggahahtti daid lohkat. Dál vuordit ahte politiijat maid váldet daid duođas ja ahte das bohtet váikkuhusat. Leat nu roavva cealkámušat ahte daid ii sáhte vajálduhttit. Ii sáhte dohkkehit makkárge ákka diktit nu joatkit, ii ge oktage beasa ovddasvástádusas vaikko čohkká dušše boallobeavddi duohken ja čállá, dajai Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) jođiheaddji Ellinor Marita Jåma ášši birra Ávvirii.

Luossabivdu gildui

Kárášjogas ja Deanus eai beassan olbmot čoahkkanit johkagáddái nu go leat bargan ollu jagiid, go mannan geasi gildui luossabivdu oalát čázádagas. Mannan geasi bivde baicca luossaborriid garrasit ja Deanučázádaga guolástanhálddahus mávssii olbmuide vai bivdet hávggaid ja eará luossaborriid. 

Deanučázádaga Guolástanhálddahus (DG) dieđihii ahte dalá maŋŋel go jiekŋa manná, de lea vejolaš bivdit smávvačalmmat sáimmain, man árpoassodat lea 0,20 mm, bivdit hávggaid, guvžžáid, hárriid ja eará luossaveajetborri guliid.

Dan seammás go luossabivdu gildui, de lei ruoššaluossa stuora hástalussan buot Finnmárkku čázádagain, ja lohkanrusttet lea čájehan ahte badjel 40 000 ruoššaluosa leat gorgŋen meaddel Buolbmága.

Láhppui mánnávuođaguvlui

Ášši man birra čáliimet hui ollu mannan geasi lei 78-jahkásaš luomečoaggi, Nils Kristian Guttorma, ohcanakšuvdna. Guttorm dieđihuvvui láhppon Čoallejárnjárgga ja Ásllat-Pier-vári guovllus, Kárášjoga gielddas borgemánu álggus, muhto ii leat vel gávdnon. Stuora ohcanveagat ledje čoahkkanan. Suodjalus, Rukses Ruossa, Siviilasuodjalus ja priváhta olbmot leat ohcan su gitta guokte mánu maŋŋel go dieđihuvvui láhppon. 

Helikopteriin gávdne Guttorma njealjejuvllaga dušše kilomehtera eret biilaluottas. Muhto dievddus eai leat gávdnan makkárge luottaid ja leat báhcán dušše spekulašuvnnat mii sáhttá leat dáhpáhuvvan suinna.

Borgemánu álggus láhppui luomečoaggi Nils Kristian Guttorm Kárášjogas, Šearbmagovva: avvir.no
Borgemánu álggus láhppui luomečoaggi Nils Kristian Guttorm Kárášjogas, Šearbmagovva: avvir.no

Dievddu čeahcet, Roy Evert Guttorm, dat lei luoikan iežas njealjejuvllaga sutnje bartta luhtte Čoallejárnjárggas. Dat lea maiddái láhppon dievddu mánnávuođaguvlui. 

Čeahcet ii lohkan iežaset vuollánit ohcamis nu guhká go leat návccat.

Láhppui ja gávdnui

Nubbi ohcanakšuvdna man birra leat čállán lea go nuorra badjegánda Ottar M. Anti lei johtime čorragiin ja darvánii skohteriin guovllus gos son ii lean goassege ovdal leamaš.

Son lei johtime čorragiin man ledje rátkán Levsseguolbana gárddis. Girdnos son lei bargan máŋga diimmu ovdal go siidaguimmiin johttáiga ealuin. Vuojedettiin ii šat oaidnán siidaguoimmi gii lea vuoddján eará čorraga maŋŋái. Dan oktavuođas son mearridii jorggihit ruovttoluotta fas gárddi ja barttaid guvlui. Guovlu lea sutnje amas ja ruovttoluotta manadettiin ii šat vuohttán luottaid mat ledje jovgon ii ge šat nagodan guorrat luottaid.

Faksimiila, Ávvir nr.  46, njukčamenu 9. beaivi 2021
Faksimiila, Ávvir nr.  46, njukčamenu 9. beaivi 2021

Veahkkebálvalusat nu go Siviilasuodjalus, Rukses Ruossa, politiijat, áibmoambulánsabálvalusa helikopter, buollinsuodjalus ja guovllu badjeolbmot álge ohcat Ottara dakkaviđe go ožžo dieđu ahte son lea bártidan ja dárbbaša veahki. Ledje ge guovllu badjeolbmot geat gávdne Ottara.

Nuorra vuoddji šattai Norgga ahkeluohkáid meašttirin

Vaikko dán koronajagi lea leamaš unnán falástallan Sámis, de leat muhtin surggiin gilvvohallan. Kárášjoga vuodjansearvi ja sin vuoddji Sandra Maria Balto leat dahkan hirbmat bures

Sandra Maria Balto (14) vuittii njealje hárjehusa viđa hárjehusas Norgga ahkeluohkáid meašttirgilvvuin ja šattai Norggameašttirin vuodjamis iežas ahkeluohkás.

Vuoiti logai iežas duhtavažžan olahusain. Son muitalii iežas alddis geardde vahkus vuojadanhárjehallama ja guovtte geardde vahkkus lea gievrudanhárjehallan. Dat lea buktán bohtosiid.

– Lea buorre dovdu. Lean eanemus duhtavaš bohtosiin maid olahin 200 mehtera raddevuodjamis. Mun časken iežan persovnnalaš olahusa guvttiin sekunddain ja buohkaid earáid časken golmmain sekunddain, muitalii vuoiti Ávvirii.

Mii leat máŋga ášši čállán Sandra Marie Balto birra geas lei erenoamáš buorre áigodat. Šearbmagovva: avvir.no
Mii leat máŋga ášši čállán Sandra Marie Balto birra geas lei erenoamáš buorre áigodat. Šearbmagovva: avvir.no

Kárášjoga vuodjansearvvi hárjeheaddji Kjetil Andersen lea badjel 15 jagi leamaš mielde vuodjansearvvis ja lohká iežas rámisin go oaidná man bures Kárášjoga nuorat birgejit dakkár stuora gilvvuin.

– Lea stuora olahus šaddat Norgga ahkeluohkáid meašttirin vuodjamis. Ii leat oktage eará nuorra vuoddji Finnmárkkus gii leamaš lahkage vuoitit daid gilvvuid ovdal. In muitte olles Davvi-Norggas ge ovttage vuoitán dáid gilvvuid, muitalii Andersen.

Historjjálaš golli Sápmái geađgi-skierat- bábir meašttir­gilvvuin

Team Sápmi lea Norgga buoremus spelliid searvvis ja dál leat kvalifiserejuvvon geađgi-skierat-bábir EM-gilvvuide.

Erenoamáš Norggameašttirgilvvut. Šearbmagovva: avvir.no
Erenoamáš Norggameašttirgilvvut. Šearbmagovva: avvir.no

Norgga buoremus geađgi-skierat-bábir speallit ledje skábmamánu loahpageahčen čoahkkanan oaivegávpogii searvat Norggameašttirgilvvuide. Team Sápmi faskiige golli dán jagáš NM:s, 11 jagi das rájes maŋimuš olahedje nu buriid bohtosiid.

– Dássi lei hirbmat allat, go pandemiija geažil leat gilvvut maŋŋonan ja speallit dieđusge leat buorebut beassan hárjehallat. Ledje hui somás gilvvut! Lei duođaid áigi ahte mii olaheimmet buriid bohtosiid fas ja faskiimet golli, dajai Sámi geađgi-skierat-bábir lihtu jođiheaddji, Markus Thonhaugen.

Ođđa báhčin-násti Guovdageainnus

Guovdageainnu ovddeš spábbačiekčan sáŋgár Frank Ole Vars lea molson falástallansuorggi, ii ge mannan ge nu máŋga jagi ovdal go son lei Davvi-Norgga buoremus. 

Mannan geasi lágiduvvui Davvi-Norgga meašttirgilvu láireduvvábáhčimis Beardus, ja Guovdageainnu báhččit vuite sihke joavkogolli ja Vars faskii individuála golli

– Lea somá dat báhčin. Muhtumin dušše manná bures, ja deaivá juohke háve, eará háviid ii soaitte oba deaivat ge. Dál manai hui bures vuosttaš 100 láttain, ja eará báhččiiguin ii mannan nu bures, muitalii Vars Ávvirii.

115 miilla

Ávvir ráhkadii videoráiddu Leif Anders Bongo geainnu Offroad Finnmark gilvui. Ráiddus beasaimet mii čuovvut Leif Anders Bongo, gii áiggui searvat buot golmma Offroad Finnmark gilvui, 150 km, 300 km ja 700 km. Ráiddus beasaimet oaidnit movt son sihke fysalaččat ja mentálalaččat ráhkkanii gilvui.

Vaikko mihttu lei čađahit buot golbma Offroad Finnmark gilvvu, de son ii nákcen dan, muhto lei goitge duđavaš go nákcii nu bures go dagai garra gilvvus.

Vuosttaš gilvvus, DNB OF150, ádjánii Leif Ánte 12 diimmu ja bođii 97. sadjái.

115 miilla videoráidu. Šearbmagovva: avvir.no
115 miilla videoráidu. Šearbmagovva: avvir.no

OF300 gilvvus bođii Team Bongo 27. sadjái ja ádjánedje 30 diimmu ja 55 minuhta. Joavkkus leigga vieljašguovttos Leif Ánte Bongo ja Johan Ánte Bongo ja Odd Georg Beldo.

OF700 gilvvu šattai Leif Ánte botket go ollii Mollešjoga bisánansadjái. Son oinnii iežas áigeplánas ahte ii lean vejolaš joavdat 300 kilomehter-gilvui, jus lei joatkit OF700 gilvvu.

Liikká stuora boraspire­vahágat go gávpe­čorragat

Ávvir lea dán jagi ge roggan loguid, ja logut čájehit ahte Norgga boazoeaiggádiin leat measta liikká stuora boraspirevahágat go dat maid sii njuovahagaide vuvdet, ja goaskin lea okta dain stuorimus vahágahttiin.

Mis lei artihkalráidu mas muitaleimmet makkár váttisvuođat boazodoalloguovlluin leat ja man ollu buhtadusaid boazosápmelaččat ožžot boraspirevahágiid dihte

Álgoartihkal ráiddus lei aviissas njukčamánu 15. beaivvi. Faksimiila: Ávvir nr. 50, njukčamánu 15. beaivvi 2021. 
Álgoartihkal ráiddus lei aviissas njukčamánu 15. beaivvi. Faksimiila: Ávvir nr. 50, njukčamánu 15. beaivvi 2021. 

Ittunjárgga boazoeaiggádat ožžot eanemus Finnmárkkus gaskamearálaččat. Oktiibuot ožžo dat golbma siidaoasi doppe 2019/20 boazodoallojagis badjelaš 2,3 miljovnna ruvnno boraspirevahátbuhtadussan. Dat lea badjelaš 760 000 ruvnno gaskamearálaččat guhtiige.

Dat ii leat ovttaskas jagi dáhpáhus. 2018/19:s ožžo sii gaskamearálaččat guhtege badjelaš 529 000 ruvnno boraspirevahátbuhtadusa. Sii vuvde 162 bohcco njuovahahkii ja ožžo boraspirevahátbuhtadusa 346 bohcco ovddas.

Loguid lei Ávvir viežžan Romssa ja Finnmárkku, Norlándda, Trøndelága ja Innlandet Stádahálddašeddjiin ja dat čájehit sihke man olu bohccuid ovddas ovttaskas siidaoasi eaiggát lea ohcan buhtadusa, man olu bohccuid ovddas lea buhtaduvvon, ja man olu buhtadus lei.

Dálkkádat áittan boazodillái

Máilbmi lieggana olles leahtuin ja árktalaš guovlu lieggana jođánepmosit ja eanemus, dat lei álgu min nuppi stuorebuš ráidui mii mis lei dán jagi, ja dan mii almmuheimmet árrat jagis

Máilmmi gaskamearálaš temperatuvra lea lassánan ovttain grádain dan maŋimuš 100 jagis. Máilbmi lieggana go áibmogierdi ii nagot šat dustet visot dálkkádatgássaid maid máilmmis luoitit. Gássa, mii bisána eanangeardái, ligge máilmmi eanet ja eanet. Guovdageainnus gávdnat Internationála boazodoalloguovddáža. Doppe čuvvot dárkilit dálkkádatrievdama.

Nubbi stuorebuš ráidu man álmmuheimmet lei dálkkádatrievdamiid birra. Šearbmagovva: avvir.no
Nubbi stuorebuš ráidu man álmmuheimmet lei dálkkádatrievdamiid birra. Šearbmagovva: avvir.no

– Leat stuora dálkkádatrievdamat dál. Dasa lassin leat olu eará rievdamat, nu go sisabahkkemat guohtuneatnamiidda. Mii árktalaš guovlluin leat njunnošis dustemin dálkkádatvahágiid ja dat čuohcá garrasit, lohká Anders Oskal. Son bargá dan guovddážis ja lea maid Máilmmi boazodoallolihtu váldočálli.

Okta dain orohagain Norggas gos vásihit dálkkádatrievdama garrasit leage Jillen Njaarke Nordlándda fylkkas. Boazodoalli Torstein Appfjell lohká lossadin ceavzit sihke dálkkádatrievdamiid ja stuora sisabahkkemiid oktanaga. Dál leat Jillen Njaarke ain čakčaorohagas, vaikko ledje áigá galgat dálveorohagas.

– Mii leat massán oba olu bohccuid dálkkádaga geažil. Mii leat vásihan movt čakča guhkku ja movt giđđa boahtá árabut go lunddolaččat. Dál leat bievllat dalle go galggašii muohta ja dat buktá oba olu roasuid.

Nu lohká eallilan Helgelándda boazodoalli Torstein Appfjell. Son lea Jillen Njaarke orohaga ovdaolmmoš ja son lea álo leamaš boazodoalus. Son lohká dábálaš jagiid boahtit hárvvit ja hárvvit.

Bissehedje ruvkke, goit dán vuoru

Natur og Ungdom aktionisttat nagodedje gaskaboddosaččat bissehit Nussir ASA roggagoahtimis veaikki Riehpovuonas.

Mihcamáreahkeda ledje sii ceggen vuosttaš lávuid Máregohppái Riehpovuonas. Logenáre vuostálasti ledje čoagganan vuosttaš beaivvi. Mihttu lei orrut dás geasi ja oažžut fuomášumi áššái.

Ruvkefitnodat Nussir ASA dieđihii ahte sii álggahit vuosttaš huksenbargguid mannan geasi, maŋŋel go badjel jagi áigi ožžo doaibmalobi ráđđehusas.

Ávvir finadii moadde tuvrra Márgohpis mannan geasi. Dá vuosttaš ášši aktionisttaid birra. Šearbmagovva: avvir.no
Ávvir finadii moadde tuvrra Márgohpis mannan geasi. Dá vuosttaš ášši aktionisttaid birra. Šearbmagovva: avvir.no

Dollagáttis aktionisttat dolle oanehis sáhkavuoruid. Ledje olbmot boahtán sihke luonddugáhttenservviin, Fiettar orohagas ja báikkálaš olbmuid bealis. Maiddái luohti ja rumbu gullui go Åsa Márgget Anti válddii sáni.

Vuostálastit ožžo ollu fuomášumi olles geasi ja sii ožžo maid ruhtaskeaŋkka miljonearas Odd Viggo Mølmannas sin bargui.

Golggotmánu álggus šattai Hámmerfeastta suohkan gaskaboddosaččat bissehit Nussir ASA bargguid maŋŋel go máŋga luonddugáhttensearvvi váidaledje suohkana addán lobi roggagoahtit vaikko eai lean čielggadange movt ruvkedoaimmat čuhcet luondduvalljivuhtii ja boazodollui.

Ii dárbbaš njuovvat ealu 20 heggii

Diimmá golggotmánus čálii Ávvir Anders Nils K. Eira ášši birra. Njeallje jagi maŋŋel go Eira válddii badjelasas siidaoasi Skuohtanjárgga orohagas oaččui son dieđu njuovvat ealu 20 heggii. Eira váiddii mearrádusa Stádahálddašeaddjái (dalá Fylkkamánnái) mii hilggui su váidaga. Son váiddii viidásit Eanandoallodirektoráhttii mii maid hilggui su váidaga.

Eira ii vuollánan go su ipmárdusas lei sus riekta ja eiseválddiin boastut, nu ahte son váiddii mearrádusa alimus instánsii, Eanandoallo- ja biebmodepartementii, gos son dál lea ožžon doarjaga.

Ovdalaš beassášbasiid oaččui Eira mearrádusa áššis man Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea meannudan. Departemeanta hilggui mearrádusa man Eanandoallodirektoráhtta lei dahkan, ja Eira oaččui ollislaš doarjaga áššis.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta meannudeamis čilgejuvvo ahte ovddit jagiid, ovdal go Eira válddii siidaoasi badjelasas, doalahii ovddit eaiggát boazologu nu movt galggai.

Njukčamánu 31. beaivvi 2016:s dieđihii siidaoasi ovddit eaiggát geahpideami 20 heggii. Beaivvi maŋŋel, cuoŋománu 1. beaivvi, válddii Anders Nils K. Eira siidaoasi badjelasas ja nu sirddii iežas ealu áhčis siidaoasis ođđa siidaoassái sullii seamma lohkui go jagiid ovdal lei siidaoasis leamaš.

Bággonjuovvanmearrádus lahkona

Anders Nils Peder Sokki lei mannan dálvvi juo galgat vuovdit iežas ealu, muhto de bođii boazodoallostivrras veahkki. Sokki lei juo unnidan iežas ealu, ja ráhkkaneame dego eará guvlui geahččagoahtit. Boazodoallostivrras mearridedje ahte Eanandoallodirektoráhta boazodoalloossodat galgá geahččalit gávdnat čovdosa vai Sokki galgá sáhttit siidaoasi oažžut iežas nammii.

Direktoráhta bealis álge bargat dainna. Čoavddus, masa sii leat atnán áiggi, lea oažžut ovtta sadjái Ordda golbma siidaoasseeaiggáda, geat vel eai mieđa ahte Sokki oažžu siidaoasi, ja diehttelasat Sokki maid. Nu dakko bokte besset ságastallat vejolaš čovdosa birra.

Juovlamánu 31. beaivi 2021 dáhton lea juo álgán sutnje suonjardit váriid duohken, go dat lea dáhton go Anders Nils Peder Sokki boazodollui galgá čoavddus gávdnot.

Faksimiila: Ávvir nr. 179, čakčamánu 24. beaivvi 2021. 
Faksimiila: Ávvir nr. 179, čakčamánu 24. beaivvi 2021. 

Sokki lea ge iežas eagis ožžon siidaoasi máŋgalogi jagi áigi. Dál son lea ain bargame oažžut dan siidaoasi dohkkehuvvot. Vuos álggos eiseválddiid bealis, ja loahpas muhtun orohatolbmuid bealis. Dassážii go dat dáhpáhuvvá, de báitá ođđabeairuohtta garraseappot ja garraseappot, jus ii gávdno čoavddus dassážii.

Ávvir lea čuvvon Anders Nils Peder Sokki ášši ollu jagiid jo, eatge luoitte ášši ovdal go maŋemus mearrádus dahkko áššis. 

Podkast

Dán jagi maid, nu go diibmá, leat mii muitalan olbmuid stuora eallindáhpáhuaid birra «Mu eallin» podkastas. Mii leat maid «Ipmašat» ráiddus almmuhan moadde oasi ja dasa lassin lea mis leamaš «Válgapodda», mas politihkkárat leat muitalan iežaset birra ovdal válggaid.  

-Almmuhus-