-Almmuhus-
SMÁVVAOĐĐASATJuohke viđát buohcce­divššár áiggošii heaitit

Juohke viđát buohcce­divššár áiggošii heaitit

-

-

Váldosivva lea beare stuora bargonoađđi. 

Dán jagáš miellahttoiskkadeapmi Norgga buohccidivššáriid lihtus (NSF) čájeha ahte measta juohke viđát buohccidivššár áiggošii heaitit bargamis dearvvašvuođasuorggis. 

17,7 proseantta buohccidivššáriin háliidivčče bargat eará barggus go dearvvašvuođasuorggis. 

Badjel 18 000 buohccedivššára Norggas leat vástidan iskkadeapmái. Dat mearkkaša ahte jus dát čájeha olles lihtu miellahtuid oainnu, de háliidit 15 000 buohccidivššára heaitit barggus, čállá Dagsavisen.

Sis geat leat vástidan sii áiggoše eará barggu, leat 29,2 proseantta vástidan ahte váldosivva lea stuora bargonoađđi. 

26,1 proseantta dadjet ahte heajos bálká lea sivva dasa go áiggoše heaitit. 

– Váldokonklušuvdna dán iskkadeamis, lea ahte bargonoađđi ferte unniduvvot ja bálká bajiduvvot, dadjá NSF jođiheaddji Lill Sverresdatter Larsen Sykepleien neahttasiidui.

Dán iskkadeamis leat maid kárten áiggoše go buohccedivššárat viidáset oahpu gazzat iežaset suorggis. Sin gaskkas geain lea bachelorgráda vástidit 28 proseanta ahte eai háliit váldit eanet oahpu. Dain geain lea joatkkaoahppu, vástidit 65 proseanta ahte sii eai háliit eanet oahpu, ja sin gaskkas geain lea mastergráda vástidit 60 proseanta seamma.

Gažaldahkii manne sii eai háliit váldit eanet oahpu, vástidit 32 proseanta ahte dat ii gánnát ekonomalaččat.

– Dát leat duođalaš dieđut. Oahppu ja gelbbolašvuođalokten galgá gánnáhit. Dás fertejit bargoaddit leat mielde, dadjá Larsen.

(©NTB)

-Almmuhus-