Givssideapmi sáhttá čuohcat garrasit olbmo eallimii ja psyhkalaš dearvvašvuhtii. Jus mánnán givssiduvvo guhkit áigge badjel dahje vásiha roavva givssideami, de sáhttet váikkuhusat čuovvut gitta ollesolbmo ahkái. Fágaolbmot ávžžuhit ohcat veahki nu jođánit go vejolaš jus vásiha givssideami.
Mannan vahkkus muitalii kárášjohkalaš Sara Kristine Vuolab (26) Ávvira sáhkapoddas mo lea eallit lossamielain, baluin ja borranváttuiguin. Vaikke oasi daid váttuin sáhttá čatnat ávnnasmolsundávdii, de lea maiddái givssideapmi dagahan ahte su eallin lea šaddan váttisin.
Dutkamat čájehit ahte givssideamis sáhttet stuora váikkuhusat olbmo eallimii, ja dan duođašta maiddái Sámi našuvnnalaš gealbobálvalusa psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema ja gárrendilledivššu (SÁNAG) psykologa.
– Givssideapmi sáhttá čuohcat iešguđetge láhkai olbmuide, muhtimat girdet dan buoret go earát. Čájehuvvo ahte sii geat givssiduvvojit guhkit áigge badjel dahje vásihit duođalaš givssideami sáhttet šaddat eallit váikkuhusaiguin olu guhkit go givssideapmi bisttii, lohká SÁNAG psykologa Lill-Tove Veimæl.
Čuohcá psyhkalaš dearvvašvuhtii
Givssideapmi sáhttá čuohcat dan mađe garrasit ahte olmmoš buohcagoahtá psyhkalaččat.
– Olmmoš sáhttá fáhtehallat lossamillii, ballui dahje posttraumalaš stressyndromii givssideami geažil. Givssideapmi čuohcá maiddái iešgovvii ja jus skuvla šaddá beaivválaš soahtin, de ii leat nu álki oahppat ja oažžu konsentrašuvdnaváttisvuođaid. Lea áibbas čielggas ahte váikkuhusat sáhttet hui stuorrát jus vásiha givssideami, lohká Veimæl ja dadjá ahte lea dikšon olbmuid geat leat givssiduvvon.
– Mus leat leamaš pasieanttat, sihke nuorat ja ollesolbmot, geat leat ohcan veahki givssideami váikkuhusaid geažil. Mun lean barggu oktavuođas oaidnán ahte olbmot leat rahčan stuora oasi ollesolbmo eallimis danin go leat givssiduvvon skuvllas.
Duššindahket givssideami
SÁNAG psykologa muitala iežas máŋgii hirpmahuvvan go gullá man garrasit olbmot leat gillán givssideami geažil, ja son oaivvilda ahte olbmot fertejit dan váldit duođas.
– Mun vásihan ahte givssideami duššin dahket muhtumin, eat mii oro diehtimin dahje jáhkkimin man duođalaš váikkuhusat givssideamis sáhttet, lohká psykologa Lill-Tove Veimæl ja ávžžuha ohcat veahki jus givssiduvvo.
– Lea hirbmat dehálaš ohcat veahki ja lea vejolaš bargat givssideami váikkuhusaiguin sihke mánáid ja nuoraid psykatriijas dahje ollesolbmo psykiatriijas. Veahki sáhttá maid oažžu bearraša, skihppáriid ja skuvlla bokte. Mađi árabut olmmoš ohcá veahki, dađi buoret.
Eastadeapmi
Givssideami lea maid vejolaš eastadit ja dainna lea maid dehálaš álgit árrat, oaivvilda psykologa.
– Lea dehálaš eastadit givssideami ja dainna bargguin berre álgit jo mánáidgárdeagis. Dalle berre mánnái oahpahit ustitvuođa birra ja čilget ahte ii galgga olgguštit, doaruhit ja dadjat romes diŋggaid earáide, lohká Veimæl geas lea čielga ráva maiddái váhnemiidda ja eará fuoláheddjiide.
– Mii fertet dieđusge leat hui dihtomielalaččat, mii fertet smiehtastit mo hállat earáid birra ja makkár miellaguottuid ovddidit málesbeavdeguoras. Dat lea hui dehálaš ja jáhkán maid ahte fertet čehpet čuovvut mielde vai fuomášit mánáid geat orrot olggobealde. Mii galgat maid atnit muittus ahte min mánát sáhttet givssidit dahje givssiduvvot. Mii fertet hállat givssideami birra iežamet mánáiguin.
Guhtta proseantta givssiduvvo
2021 ohppiidiskkadeapmi čájeha ahte guhtta proseantta Norgga skuvlamánáin givssiduvvojit moddii dahje máŋgii mánnosaččat. Romssa ja Finnmárkku 7. luohkálaččaid searvvis vástidit 8,4 proseantta dan seamma ja 10. luohkálaččaid searvvis ges givssiduvvojit 5,5 proseantta ohppiin.
Romssa ja Finnmárkku givssidanáittardeaddji dadjá ahte lea hirbmat dehálaš váldit oktavuođa mánáidgárddiin dahje skuvllain jus mánná givssiduvvo.
– Lea hirbmat dehálaš dieđihit ja bissehit givssideami. Mii vásihit ahte olu mánát, geat leat ollen gaskadássái dahje vel dobbelii, eai háliit ahte váhnemat muitalit givssideami birra skuvlii, mánát oainnat ballet mii áššiin dáhpáhuvvá. Muhto go áššiid ovddida, de sáhttá rievdadit dili. Jus máná birrasis ovttasbarget bures, de sáhttet váhnemat, fuolaheaddjit, mánáidgárdi, skuvla dahje eará veahkkebálvalusat čoavdit dili ovttasráđiid, lohká Romssa ja Finnmárkku givssidanáittardeaddji Gøril Figenschou.
Guorahallat oahppobirrasa
Jus mánná vásiha givssideami, de lea mánáidgárdi dahje skuvla geatnegáhttojuvvon hábmet doaibmaplána. Dat galgá sihkkarastit ahte mánná lea oadjebas mánáidgárddis dahje skuvllas.
– Doaibmaplánas galget doaibmabijut mat sihkkarastet máná oadjebasvuođa, muhto dat galgá maid doarjut givssideaddji vai son čuovušii ođđa bálgáid searvevuhtii. Go givssideami galgá bissehit, de lea maid dehálaš geahčadit olles oahppobirrasa ja gávnnahit man láhkai dan sáhttá buoredit vai mánáin livččii buorre dilli, čilge Figenschou.
Jus givssideapmi ii bisán doaibmabijuiguin, de gávdno eará veahkki.
– Jus givssideapmi ii bisán mánáidgárddi dahje skuvlla vehkiin, de sáhttá skuvlla váidit Stáhtahálddašeaddjái ja mánáidgárddi ges mánáidgárdeeaiggádii. Sii sáhttet de bidjat gáibádusaid ja ásahit doaibmabijuid. Lea maid vejolaš minguin váldit oktavuođa. Mii sáhttit doarjjan váhnemiidda ja maiddái mánáidgárdái dahje skuvlii.
256:s bivde veahki
Romssa ja Finnmárkku givssidanáittardeaddji veahkehii 256 máná ja nuora diibmá ja logut čájehit ahte sullii seamma oallugat leat váldán oktavuođa dán skuvlajagi.
– Romssas ja Finnmárkkus váldet oallugat minguin oktavuođa ja dasa sáhttet iešguđetge sivat. Dat soaitá danin go leat olámuttos ja go olbmot dihtet ahte ožžot mis veahki go váldet oktavuođa. Mii leat čeahpit doarjut ja dat dáidá beaggit. Mii vásihit maid ahte olbmot váldet minguin oktavuođa maŋŋel go leat oassálastán váhnenčoahkkimiin ja personálačoahkkimiin, lohká givssidanáittardeaddji Gøril Figenschou.
Givssidanáittardeaddji jahkeraporta čájeha ahte 90 proseantta vásihit ahte lea ávki singuin váldit oktavuođa.
– Mii vuoruhit vuosttažettiin veahkehit mánáid ja nuoraid, muhto midjiide lea maid dehálaš ovddidit buori oahppobirrasa ja eastadit givssideami.
