NVE (Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta) ođđa analiissat čájehit ahte elrávdnjebuvttadeami doaimmat sáhttet lasihit elfápmogolahusa gitta 23 TW jagi 2040:i. Go nu stuorra oassi servodagas galgá elrávdnjeluvvat, de sáhttá dat lasihit elrávdnjehatti. Lasihit elfámobuvttadeami elfápmohuksemiiguin, geahpedivčče haddegoargŋuma, muhto lasiha luonddu sisabahkkemiid.
Golggotmánu 2020 lea gárvánan analiisa «Langsiktig kraftmarkedsanalyse 2020-2040» ja «Elektrifiseringstiltak i Norge» mii lea man olu elrávnnji dárbbaša elfápmomárkan 2020-2040 áigodagas ja makkár elrávnnjeluvvandoaimmaid dárbbaša Norga, čállá NVE ođasreivves. Analiisa čájeha aahte elrávnnji haddi lassána gulul 2040 rádjái. Muhto oanehisáiggis rievdá elfápmohaddi garrasabbot go dál dahká dađi mielde go dálki rievdá. Sihke elrávdnjegeavaheapmi ja elfápmobuvttadeapmi lassána, ja velá eambbo go čatnet elfápmofierpmádaga eará Eurohpá riikkaide. Raporttat muitala boahtteáiggi elfápmovuogádaga birra ja mo energiijapolitihkka hábme boahtteáiggi.
– Analiissat čájehit ahte elfápmohaddi lassána, muhto duohtavuođas de vuolgá man olu mii ieža buvttadat ja geavahat, lohká čážádat- ja energiijadirektevra Kjetil Lund.
– Ráđđehus háliida láhčit buorebut dili eanet elrávnnjeluvvamii. Mii váldiimet árrat atnui ođasmahtti elfápmoresurssaid, ja dál háliidat eambbo elfámu geavahit, sihke industriijas, petroleumsuorggis ja johtolatsuorggis. NVE árvvoštallamat leat dehálaš vuođđun joatkit dán barggu, lohká oljo- ja energiijaministtar Tina Bru.
Elrávnnjeluvvan lasiha elfápmodárbbu
NVE vuordá ahte ollislaš elfápmogolahus Norggas lassána jagi 2040 rádjái go sii vurdet johtolatsuorggi elrávnnjeluvvama lassánit ja maiddái čázevuole eana gos ohcet oljju, ja dasa lassin ođđa elfápmogáibideaddji ealáhusdoaimmaid, nu go hydrogenbuvttadeami ja dihtorguovddážiid. Eambbo elrávnnjeluvvan lasiha elrávdnjehattiid, mii sáhttá goazahit elrávnnjeluvvama ja ođđa industriija ásaheami. Lasi elfápmobuvttadeamit geahpedit haddegoargŋuma ja veahkehit ođđa industriija ásaheami, muhto dan mielde mielddisbuktá luonddu billisteami.
– Álkit sáhttá dadjat ahte buohkat háliidit vuollegis elrávdnjehattiid, eambbo elfápmogeavaheami elrávnnjeluvvamii ja ođđa industriija ja eat galggašii dárbbašit hukset ođđa elfápmobuvttademiid. Buot daid ii leat vejolaš ollašuhttit, čilge Lund.
Gažaldat maid Norga vállje
Jus EU mállesge galggašii juksat dálkkádatmihttomeari, de ferte stuorra oassi eurohpálaš fápmovuogádaga buvttadeapmi geavahišgoahtit eará čađđa- dahje čitnakeahtes fámu dahje boaldámuša. Molsut fossiila fápmobuvttadeami eará elfápmobuvttademiin Eurohpás, de ferte hukset hirbmat olu beaivváš- ja bieggafápmorusttegiid. Jáhkkimis lea buot čitnageavaheapmi elfámobuvttadeamis nohkan jagi 2030 ja ođasmahttin manná johtilabbot go dan maid NVE navddii moatti jagi dás ovdalis, maiddái kránnjáriikkain.
– Norggas lea buoret dilli dán ođasmahttindilis. Mis ii leat čitnafápmosuorgi, lea historjjálaš nana fápmodássi, ja sáhttit oažžut sihkkarit elfámu ja mis lea nana fápmofierpmádat. Seammás gáibida elrávnnjeluvvan ođđa fierpmádatinvesteremii ja lasi elfámobuvttadeami dáppe maid, joatká Lund.
– Dán váttis ášši fertejit politihkarat vuđolaččat smiehttat ja válljet maid áigot dahkat. Ii leat NVE bargu dan mearridit, dušše čalmmustahttit daid váikkuhusaid, loahpaha Lund.
