Nu go lávet, de leat dán jagi nai geahčestan guđet áššit leat eanemus lohkkiid geasuhan.
Ávviris leat ollu iešguđet suorggit maid mii sáhttit mihtidit ja geahččat. Lassin eanemus lohkkon áššái, de leat maid dárkkistan loguid njuolggosáddagiin ja obbalaččat min neahttasisdoalus.
Dán jagi, nu go dábálaččat ge, de lea Dán jagáš sápmelaš jienasteapmi dat ovttaskas ášši mii lea eanemus lohkkiid geasuhan. Oktiibuot 3171 olbmo ledje rahpan jienasteami go dat giddejuvvui gaskaija juovlamánu 26. beaivvi.
Jus geahčestit ollislaččat, de leat Jápminalmmuhusat mat leat eanemusat lohkkon, muhto dat eai leat ovttaskas áššit. Olles 3733 geardde rahppui siidu gos jápminalmmuhusaid gávdná.
Ovttaskas doaimmahuslaš áššit:
9. Skáiddaduoddara boazolohkoášši: Duopmu celkon áššis
Ođđajagemánu 31. beaivvi celkui duopmu mas bođii ovdan ahte orohat 16 Kárášjoga Oarjjabeali mearrádus ahte Skáiddaduoddara siiddas galget buot siidaosiin ovttamađe bohccot, lea eahpegustojeaddji.
Diggegoddi čállá duomus ahte Nils Johannes Hætta lea ollásit vuoitán ášši, eaige sii leat veaháge eahpádusas leamašan áššis.
Dát ášši lohkkui 1391 geardde.
8. Dutket duođalaš veahkaválddálašvuođadáhpáhusa
Borgemánu loahpas dáhpáhuvai duođalaš veahkaválddálašvuođa dáhpáhus Guovdageainnus. Politiijat muitaledje ahte viđátlotjahkásaš gillájeaddji dievdu sáddejuvvui Romsii Davvi-Norgga universitehta buohccevissui dikšui. Okta vuolleahkásaš bárdni ges áššáiduhttui.
– Mii oaččuimet dieđu dáhpáhusa birra moadde beaivvi maŋŋel go dáhpáhuvai. Veahkaválddálašvuođadáhpáhus galgá maid filbmejuvvon, muitalii Finnmárkku politiijaadvokáhtta Eve K. Remmen Ávvirii.
Dát ášši lohkkui 1401 geardde.
7. Eai loga vuoiggalažžan go Facebookas ain fallehit sin
Nuorat muitalit iežaset vuojašit skohteriiguin feara gos. Sihke go galget olbmáid guossái, muhto maid vuojašit márkanis. Dan sii eai oaivvil lobiheapmin. Liikká vásihit sii ahte Facebookas fallehit sin.
Nuorat lohket ahte livččii álkit doahttalit moaitamušaid jus singuin válddáše oktavuođa. Sin mielas ii leat vuoiggalaš dušše Facebookas čállit sin birra.
Dát ášši lohkkui 1403 geardde.
6. Olmmoš gean leat ohcan lea gávdnon
Muhtun iđida čakčamánus lei biilalihkohisvuohta Kárášjogas, golbma kilomehtera nuorttabealde Kárášjoga márkanguovddáža Deanu guvlui.
– Vuoddji riŋgii ieš muitalit ahte lea vuodján badjel luotta ja ahte sus lei nubbi olmmoš biillas, muhto ahte dat olmmoš lea guođđán báikki. Vuoddji ja nubbi olmmoš eaba lean oahppásat, vuoddji lei váldán su mielde biilii Kárášjoga márkanguovddážis, muitaledje politiijat.
Politiijat bivde ja ožžo Norgga gádjunbeatnagiid veahkkin báikái ohcat olbmo gii lei guođđán lihkuhisvuođabáikki.
Dát ášši lohkkui 1410 geardde.
5. Vearjuduvvon politiijat Guovdageainnus
Skábmamánu loahpas birastedje vearjuduvvon politiijat muhtun viesu Guovdageainnus gos várohuvvui ahte muhtun lea báhčán bissuin. Vaikko ii lean báhččon olbmuid guvlui, iige navdon oktage roasmmehuvvan, de ledje politiijat báikkis ollu olbmuiguin.
Dát ášši lohkkui 1426 geardde.
4. Petter (75) veallái jándorviissaid bákčasiiguin ovdal go oaččui veahki
Vuosttaš áššis Kárášjoga fuollavisttiid birra čáliimet mii Pettera birra. Pettera eamit Máret ja sudno nieida Kirsten Inger muitaleigga Ávvirii ahte sii leat Pettera áiggis fuollavisttis vásihan olu váivves dáhpáhusaid.
Dá lei guhkeslohkanášši ja ráidu fuollavisttiid birra lea dássážii 16 ášši, ii vel leat loahppa boahtán áššis.
Dát ášši lohkkui 1620 geardde.
3. – Somá časkit nuorra gánddaid
Kárášjohkalaš Kjell Asle Anti (51) álggii diibmá fas vuodjit retro skutercross gilvvuin, 30 jagi maŋŋel go aktiivvalaččat oassálasttii skutergilvvuin.
– Dat gal lea somá go leat olu boares vuoddjit mielde geaiguin mii leat ovdal vuodján fárrolaga. Somá časkit nuorra gánddaid. Beare daid nagodivččen dearpat, nuorra diŋggaid. Boares diŋggaid ii leat nu dehálaš dearpat, dajai «Kara-X retro» gilvvuid vuoiti, Kjell Asle Anti mojunjálmmiid.
Dát ášši lohkkui 1635 geardde.
2. – Mun lean bárdni, dievdoolmmoš
Ođđa álgu eallimis buktá sihke iluid ja hástalusaid. Ánde Matheo Sara lea lagabui 35 jagi eallán stuora čiegusvuođain.
Son lea guhká dovdan ahte son riegádii boasttu sohkabeallái, muhto dan lea nannosit čiegadan. Ii oktage galgan diehtit.
Go Ávvir lei jearahallame su skábmamánu álggus, birrasii guovtti mánu ovdal go dát ášši čállui, de Ánde Matheo, dahje Ánne Risten, nu go dalle lei su namma, logai ahte son ii leat nissonolmmoš, iige dievdoolmmoš. Son orui oadjebas ja sihkar dasa gii son lea, muhto go dán háve humadii Ávviriin, de mieđihii ahte dat vuorjjai su.
Dát ášši lohkkui 1775 geardde.
1. Sullii vahkku golihii ovdal go hástalusat čuožžiledje
Njukčamánu gaskamuttus válde sihke mánáid- ja nuoraidskuvlla oahppit atnui ođđa skuvlla, ja lei sullii vahkku anus leamašan ovdal go vuosttaš hástalusat čuožžiledje.
Guovdageainnu skuvlla Váhnenráđi bargolávdegotti čoahkkimis hupme sii áššiid birra mat skuvllas dáhpáhuvvet.
Skuvllas lei gožža ja čáhci láhtis, mii dagahii ahte go ovtta sensorii láhttis boahtá čáhci dahje gožža, de dat gidde visot čázi hivssegis, eaige mánát de beasa gurret hivssega eaige bassat gieđaid.
Oahppit deaddiĺit alárbmaboalu, mii čuodjagoahtá politiijaid luhtte. Bilideamit ledje, bevddiid gudde klássalanjáin olggos, bálko boalstariid, báhpiriid njuoskadedje ja bálko seinniide, čáhcelihtit, main galbmačáhci lea, daid golggahedje nu ahte ábbugoahtá badjel ja deavdá čázi láhttái, mánát eai doahttal rávisolbmuid, lea fasttes giella ja čájehit maid rávisolbmuide gaskasuorpma.
Skuvlla seinniide galgá maid tevdnejuvvon.
Váhnenráđđi ávžžuhii váhnemiid hupmat iežaset mánáiguin daid áššiid birra.
Dá lea dán jagi eanemus lohkkon ášši ja dat lohkkui 2037 geardde.
Njuolggosáddagat:
Njuolggosátta Siiddaid Cup 2023
2096 olbmo gehčče dán jagáš Siiddaid cup čiekčamiid maid Ávvir sáddii njuolga. Dat lea ge dat ovttaskas sátta man eanemusat gehčče.
NJUOLGGOSÁTTA: Ávvir juovlačiekčamat
Dát sátta juhkkui njealji oassái, ja jus daid osiid bidjá oktii de lea dá dat dáhpáhus man eanemusat leat geahččan. Oktiibuot 4260 geardde gehčče olbmot dáid čiekčamiid.
Muđui ledje dát sáddagat maid olu olbmot gehčče:
NJUOLGGOSÁTTA: Válgadebáhtta Guovdageainnus
GEAHČA SÁDDAGA DÁS: Juoiganjietna 2023
NJUOLGGOSÁTTA: Fovsen-doarjjadoalut Sámedikkis
