-Almmuhus-
-Almmuhus-
Featured box1Vurkkoda bráhkaid lobi haga guovdu márkana

Vurkkoda bráhkaid lobi haga guovdu márkana

-

-

Isak Mathis O. Hætta, Guovdageainnu suohkanpolitihkkár Dáloniid listtu ovddas ja Guovdageainnu suohkana teknihkalaš ossodaga doaimmaheaddji vurkkoda lobi haga čieža stuora bráhka guovdu márkana, olggobealde iežas idjadanbáikki. Masá guokte jagi maŋŋel go lea viežžan daid, de lohká áigut ohcat lobi dáid vurkkodit.

Guovdu márkana Guovdageainnus gávdnat idjadanbáikki Kautokeino Villmarksenter AS. Dan idjadanbáikki oamasta Isak Mathis O. Hætta. Son lea maiddái Guovdageainnu suohkanpolitihkkár ja lea mielde eanetlogus mii stivre Guovdageainnu. Dasa lassin bargá son suohkana teknihkalaš ossodaga doaimmaheaddjin.

Dan čieža bráhka áigu Isak Mathis O. Hætta láigohišgoahtit go de geargá huksenprošeavttain. 

– Áiggun daid cegget dán geasi ja dat galget šaddat oassin idjadanbáikkis. Šiljus ii leat gal huksenaktivitehta dál, muhto leat dušše gaikume siskkabealde daid viesuid. Leat revrret mat galget eret. Mus lea okta snihkkár gii dan dahká, čilge Hætta.

Sus ii leat vurkkodan- dahje huksenlohpi

Bráhkaide ii leat sus huksenlohpi iige vurkkodanlohpi. Son ii leat oba ohcange lobi. Lágaid mielde lea lohpi vurkkodit nu stuora diŋggaid guokte mánu. Dat bráhkat leat čužžon das juo masá guokte jagi.

– Mun lean dál ohcame. Dál mus leat tevnnegat ja okta gii ohcá mu ovddas. Lean oainnat buohcan ja lean leamaš buohccindieđihuvvon dadjat juo miehtá áiggi dan rájes go bráhkaid vižžen. Buozalmasvuohta lea stuora noađđi smávit fitnodagaide ja go váldoolbmot leat eret, de ii šatta mihkkege. Dasa lassin ii leat suohkan vuoruhan mihtidit ovtta viessosaji man áigá lean juo bivdán mihtidit. Lohke ahte eai vuorut mu, inge dieđe lea go danne go mun lean mun, lohká Isak Mathis O. Hætta.

VUOSTTAŠ MAID OAINNÁT: Go vuoját Guovdageainnu márkana čađa, de leat dát bráhkat vuosttaš maid oainnát. GOVVEN: Sara Risten Susanne Gaup
VUOSTTAŠ MAID OAINNÁT: Go vuoját Guovdageainnu márkana čađa, de leat dát bráhkat vuosttaš maid oainnát. GOVVEN: Sara Risten Susanne Gaup

Suohkan ii leat dahkan olus áššiin

Vaikko dat ii leat lágalaččat ortnegis, de ii leat Guovdageainnu suohkange dahkan olus áššiin. 

Guovdageainnu suohkana poastalisttus boahtá ovdan ahte čakčamánu 28. beaivvi 2020:s ozai Hætta lobi vurkkodit bráhkaid. Dan ohcama gesii ruovttoluotta danne go das ledje nu olu váilevašvuođat. Dan rájes ii ohcan šat maidege.

Mánu maŋŋel, namalassii 30.10.2020, čállá suohkan reivve ja lohket heaittihit ášši dassái go Hætta ođđasit ohcá lobi ja dassái go deavdá plána- ja huksenlobi.

Guovdageainnu suohkana bálvaluskantuvrras duođaštit ahte eai gávnna šat makkárge ohcamiid dahje reivviid dán ášši birra ovdal go  01.11.2021, namalassii jagi maŋŋel. Dan reivves teknihkalaš ossodaga reivve bajilčála lea «REDEGJØRELSE OM MULIG ULOVLIGHET», mii mearkkaša ahte Hætta sáhttá rihkkume lágaid.

– Mii eat sáhte oaidnit ahte leat ožžon ođđa ohcama vurkkodit modulaid. Dássážii eat leat vel mearridan lea go dás sáhka lobihuššamis. Mii bivdit du sáddet čilgehusa ovdal 01.12.2021, čállá teknihkalaš ossodat.

Goappašat reivviid leaba teknihkalaš ossodaga jođiheaddji Sindre Murud ja huksenáššemeannudeaddji Svein Solheim čállán.

Dan maŋŋel ii gávnna Guovdageainnu suohkan makkárge reivviid dán áššis.

Ii bala ahte čuohcá luohtehahttivuhtii

Isak Mathis O. Hætta lea sihke suohkanpolitihkkár Dáloniid Listtu ovddas, mii lea eanetlogus suohkanstivrras, ja bargá seamma ossodagas gos reivvet leat sáddejuvvon. Son dattetge ii loga dovdat plána- ja huskenlágaid mainna dat ossodat bargá.

– Mun in bargga dieid áššiiguin. Mun barggan luondduáššiiguin, lohká son.

– Don leat maid politihkkár ja vel suohkanstivrra eanetlogus. Čuohcá go dákkár ášši du sorjjasmeahttunvuhtii ja luohtehahttivuhtii?

– Ii nu guhká go ieš in gieđahala dakkár áššiid, lohká Hætta.

– Muhto don han it leat ohcan lobi vaikko suohkan lea sihtan sihke ohcama ja čilgehusa ja lohket vel ahte lea vejolaš lobihuššan?

– Dat gal lea okta diŋga, muhto eai leat goit lohkan ahte rihkun njuolggadusaid. Mun in leat sádden makkárge čilgehusaid, muhto lean goit njálmmálaččat čilgen. Mun lean dál bálkáhan tevdnejeaddji ja muhtima gii ohcá lobiid mu ovddas. Mun jáhkán ahte oaččun lobi daíd cegget dása, in oainne ieš mii cakkašii dan, lohká son.

Ádjánan masá guokte jagi áššiin

Guovdageainnu teknihkalaš ossodaga Svein Solheim, gii leamaš áššemeannudeaddji dás, ii dáhto kommenteret ášši. Solheim lohká leamaš eará doaimmas maŋŋel go maŋimuš reive sáddejuvvuoi skábman 2021:s.. Son lohká aiddo máhccan fas áššemeannudeaddjebargui.

Teknihkalaš ossodaga jođiheaddji Sindre Murud duođašta Ávvirii ahte ii leat mihkkege dáhpáhuvvan áššis dan rájes. Ná čilge Murud manne okta ášši sáhttá guokte jagi leat dadjat juo meannukeahttá:

II LOGA ALDDIS KAPASITEHTA: Teknihkalaš ossodaga  jođiheaddji Sindre Murud  ii loga sin ossodagas leamaš kapasitehta vuoruhit dan čieža bráhká mat čužžot guovdu márkana. GOVVEN: Nils Johan Gaup
II LOGA ALDDIS KAPASITEHTA: Teknihkalaš ossodaga  jođiheaddji Sindre Murud ii loga sin ossodagas leamaš kapasitehta vuoruhit dan čieža bráhká mat čužžot guovdu márkana. GOVVEN: Nils Johan Vars

– Mis lea unnán kapasitehta ja dát ášši ii leat leamaš bajimusas vuoruhanlisttus. Mii leat vuoruhan sin geat huksejit viesuid. Dasa lassin lea dán ášši áššemeannudeaddji leamaš virgelobis eatge mii leat oahpahan sadjásačča dán áššis. Mis lea maiddái leamaš pandemiija, čilge son.

– Doai han Isak Mathis O. Hættain bargabeahtti seamma kantuvrras. Ii go de livččii álki čuovvulit dán ášši?

– Eat mii sáhte jođáneappot ja álkibut su ášši čuovvulit vaikko bargá suohkanis. Livččii boastut jus nu geavašii. Su eat galgga meannudit earáládje, lohká son.

– Hætta lohká dii ehpet leat mihtidan viessosaji man lea bivdán ja ahte maiddái dat lea maŋidan su ohcanproseassa?

– Dat ii leat oba duohtage, go jus son sihtá mihtideami formálalaččat ja rievttes láhkai, de dat dahkkojuvvo.

– Ii áibbas lágaid siskkabealde

Murud dáhttu deattuhit ahte ii mihkkege leat lobiheapme ovdal go das lea dahkkon dakkár mearrádus mas daddjo ahte lea lobiheapme.  Dattetge mieđiha ahte ii leat áibbas lobálaš vurkkodit nie stuora diŋggaid šiljus guhkit áigge.

– Guovtti mánus sáhttá lága mielde vurkkodit diŋggaid, nu ahte ii oza lobi. Nu ahte dát ii leat áibbas lágaid siskkabealde. Dattetge dát ášši ii leat nu olu earálágan ášši go eará áššit márkanis gos olbmot rájadit diŋggaid ja bráhkaid. Muhto dat dieđusge ii galgga leat nu, ja danne mii sáddiimet reivve vai mii diehtit lea go áigume ohcat. Mis leamaš vel dat pandemiija dasa lassin, muhto dat dieđuge ii rievdat lágaid. Mii leimmet galgat ovdal reageret ja dan livččiimet dahkan jus mis livččii leamaš áššemeannudeaddji barggus. Dál mii čuovvulat ášši ja dieđán dán vahkkui lea lohpiduvvon ahte ohcan lea sajis. Jus dál ii boađe ohcan, de fertet juoidá dahkat das, lohká Murud. 

Guovdageainnu suohkandirektevra Kent Valio lohká iežas muittuhan teknihkalaš ossodaga čuovvulit ášši. Áibbas oanehis kommentáras dadjá son ná:

– Mun lean muittuhan teknihkalaš ovttadaga čuovvolit dieid bráhkaid, mat lea ihtán miehtá márkana, sihke diibmá ja dán jagi. Eanet in dieđe áššis, lohká Valio.

-Almmuhus-