Dál beassá bovdet eanet gussiid ruovttuide, stuorát lágideamit sáhttet čađahuvvot, olgobáikkit besset vuovdit alkohola guhkit go gaskaidjii ja olbmot sáhttet bargagoahtit fas kantuvrrain. Loga dás makkár ođđa njuolggadusat ja ávžžuhusat gustojit.
– Norggas njidjet njoammunlogut, unnit olbmot gártet buohcceviesuide koronavirusa geažil ja birrasii bealli buot ollesolbmuin leat ožžon unnimusat ovtta koronaboahku. Norga lea gearggus čađahit goalmmát oasi servodaga rahpanplánain, dajai stádaministtar Erna Solberg preassakonferánssas.
Ráđđehus lea mearridan ložžet koronagáržžidusaid Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta rávvagiid vuođul. Dattege lea ain dárbbašlaš bidjat johtui báikkálaš koronanjuolggadusaid jus koronavirus leavvagoahtá.
Ođđa ávžžuhusat doaibmagohtet dakkaviđe ja láhkaásahusrievdadusat ges doaibmagohtet sotnabeaivvi geassemánu 20. beaivvi diibmu 12.00.
Ávžžuhusat olles riikkii
Doala mehtera gaskka.
Buhtis gieđaid.
Biso ruovttus jus leat buohcci.
Sosiála oktavuođat
Eanemusat 20 guossi.
Mánáidgárdemánát ja mánáidskuvlaohppiin sáhttá olles kohorta guossis vaikke leat badjel 20 máná.
Suddjejuvvon olbmuid (sii geat leat ožžon guktot koronaboahku, sii geat leat ožžon vuosttaš koronaboahku 3-15 vahkku áigi ja sii geain leamaš koronavirus maŋimuš jahkebeali) ii dárbbaš rehkenastit go olbmot čoagganit. Sii galget ain doallat gaska, muhto eai dárbbaš doallat mehtera gaska eará suddjejuvvon olbmuide dahje olbmuide geat eai gula riskajovkui.
Olbmot ávžžuhuvvojit deaivvadit olgun.
Mátkkošteapmi
Norggas lea ordnegis mátkkoštit.
Olbmot geat eai leat suddjejuvvon ávžžuhuvvojit čuovvut iežas ruovttugieldda koronagáržžidusaid jus doppe leat čavgasit njuolggadusat go báikkis man galleda.
Olbmot geat eai leat suddjejuvvon, ávžžuhuvvojit leat liige vára ja plánet mátkkiid nu bures go vejolaš vai ii doalvvo koronanjoammuma nuppi sadjái. Dát guoská erenomážit sidjiide geat vulget dakkár guovllus gos lea olu koronanjoammun.
Skuvllat ja mánáidgárddit
Mánáidgárddit ja skuvllat čuvvot johtolatčuovgamodealla mas sierra doaibmabijut leat ráhkaduvvon ruoná, fiskes dahje rukses dássái. Gielddaid njoammundilálašvuohta lea mearrideaddji.
Alit oahppu
Eanet fysalaš oahpahus ja ávžžuhuvvo árvvoštallat čađahit koronaiskosiid jámma.
Registreret studeanttaid ja studeanttaid čohkkánsajiid vai álkit sáhttá guorrat vejolaš koronanjoammumiid.
Bargoeallin
Vejolaš leat eanet bargosajis.
Belohahkii ruovttukantuvra ja/dahje máškidit bargoáigi.
Bargoaddis lea stuorát váldi árvvoštallat lea go ruovttukantuvra dárbbašlaš.
Dábálaš njoammuneastadandoaimmat.
Galgá vejolaš doallat mehtera gaska earáide.
Suddjejuvvon olbmot eai dárbbaš doallat mehtera gaska, muhto berrejit vuhtiiváldit olbmuid geat gullet riskajovkui ja geat eai leat suddjejuvvon.
Lágideamit (sihke priváhta ja almmolaš doalut)
Ávžžuhuvvo lágidit doaluid olgun ovdalii go siste.
Olbmot geat eai leat suddjejuvvon ja orrot báikkis gos lea olu koronanjoammun, eai berre vuolgit doaluide eará gielddain.
Valáštallan-, kultur- ja astoáiggedoaimmat
Ávžžuhuvvo lágidit doaimmaid olgun.
Go galgá čađahit doaimmas, de ii leat dárbu doallat mehtera gaska. Dat mearkkaša ahte maiddái ollesolbmot sáhttet hárjehallat dakkár valáštallamiin gos ii leat vejolaš doallat gaskkaid.
Ollesolbmot eai berre leat eanet go 30:s go čađahit dáid doaimmaid siste, olgun ges 40 olbmo.
Geasse- ja aktivitehtaleairrat
Geasseleairrain, aktivitehtaleairrain ja eará astoáiggedoaimmain main čohkkejit olu olbmuid ja bistet máŋga beaivvi, eai berre eanet go 300 oasseváldi. Ávžžuhuvvo juohkit olbmuid joavkkuide main leat birrasii 40 olbmo.
Ii leat dárbu doallat mehtera gaska, muhto ávžžuhuvvo doallat gaska jus lea vejolašvuohta. Lea dehálaš buhtistit gieđaid ja dát guoská sihke mánáide ja ollesolbmuide.
Váldovaláštallan
Váldovaláštallamat sáhttet čađahuvvot nu go dábálaččat.
Dat mearkkaša ahte ráidospealut sáhttet čađahuvvot sihke olgun ja siste.
Olles riikka njuolggadusat
Gávpeealáhus
Gávpeealáhusa lea vejolaš reguleret njoammuneasttafágalaš sihkkarvuođa doaimma ektui, gáibiduvvo ahte lea vejolaš doallat mehtera gaska ja báikkis leat buorit buhtisvuođa vierut.
Gálvomeassut ja gaskaboddosaš márkaniidda gullet seamma njuolggadusat go muđui gávpeealáhussii.
Valáštallan-, kultur- ja astoáiggedoaimmat
Mánát ja nuorat vuollel 20 jagi besset oassálastit valáštallanlágidemiin dahje gilvalit earáiguin sihke siste ja olgun.
Valáštallamat mat čohkkejit olu ollesolbmuide eai dárbbaš doallat mehtera gaska gilvvuin ja eará valáštallandoaluin. Dát guoská doaluide sihke olgun ja siste.
Ollesolbmot geat dánsot, čuojahit musihka dahje barget lávdedáidagin, muhto eai leat professionála dáiddárat, eai dárbbaš doallat mehtera gaska kulturdoaluin jus hárjehallat earáiguin fárrolaga. Guoská siste ja olgun.
Priváhta doalut
Jus priváhta doaluide láigoha dahje luoikkaha lanjaid, de ožžot 100 olbmo čoagganit. Guoska sihke olgun ja siste.
Almmolaš doalut
Jus gussiin ii leat koronakoarta ja eai leat čađahan koronaiskosa, eai ge leat fásta sajit, de lea lohpi čohkket eanemusat 400 olbmo doaluide mat leat siste. Dáid galgá sirret guovtti jovkui.
Jus gussiin ii leat koronakoarta ja eai leat čađahan koronaiskosa, eai ge leat fásta sajit, de lea lohpi čohkket eanemusat 800 olbmo doaluide mat leat olgun. Dáid galgá sirret njealji jovkui.
Jus gussiin ii leat koronakoarta ja eai leat čađahan koronaiskosa, muhto sis leat fásta sajit, de lea lohpi čohkket eanemusat 1000 olbmo doaluide mat leat siste. Dáid galgá sirret guovtti oassái.
Jus gussiin ii leat koronakoarta ja eai leat čađahan koronaiskosa, muhto sis leat fásta sajit, de lea lohpi čohkket eanemusat 2000 olbmo doaluide mat leat olgun. Dáid galgá sirret njealji oassái.
Jus gussiin lea koronakoarta dahje leat čađahan koronaiskosa, de lea vejolaš čohkket beali eanet olbmuid. Muhto maiddái dás lea lohkomearri, dáid lea vejolaš geahččat ráđđehusa neahttasiidduin.
Olgoeallin, guossohanbáikkit ja lágideamit gos guossohit alkohola
Alkohola lea lohpi vuovdit fas maŋŋel diibmu 24.00.
Maŋŋel diibmu 24.00 ii leat šat lohpi luoitit eanet olbmuid sisa.
Buot gussiid galgá registreret.
Alkohola galgá diŋgot beavddis.
Buot gussiin galgá čohkkánsadji ja vejolaš doallat mehtera gaska.
