-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT – Sávan sin gávdnat čovdosa man mielde homofiillat sáhttet dovdat dohkkehuvvon girkus

– Sávan sin gávdnat čovdosa man mielde homofiillat sáhttet dovdat dohkkehuvvon girkus

-

-

Nu čállá sámediggepresideanta Aili Keskitalo iežas Facebook-siiddus. Son čujuha dasa go Guovdageainnu searvegotteráđđi lea mearridan ahte eai suova homofiillaid náitalit sin girkus.

– Mun oaččun hui unohas dovddu, go diehtit ahte lea hástalus leat sápmelaš homofiilan. Sámediggi lea máŋgii lokten dán ášši ja mii leat maid doallan seminára sámediggeáirasiidda dán birra, muitala Aili Keskitalo čilgehussan dasa go dovddai dárbbu almmuhit cealkámuša dán áššis.

 

Mearridan giddet girkolanjaid

Dagen aviisa dat lei vuosttaš media mii almmuhii ahte Guovdageainnu searvegotteráđđi lea miessemánu 19. beaivvi mearridan vihtta čuoggá main earret eará celko ahte giddejit girkolanjaid homofiillaid vihahemiide.

Keskitalo lohká sámeservodaga sáhttit leat hui konservatiivan homofiillaid dohkkeheami dáfus. Sámi homofiillat leat dovddastan ahte dovdet leat váttisin rahpasit eallit homofiilan, ja ahte olusat válljejit guođđit sámi guovddášguovlluid ja fárret ovdamearkka dihte gávpogiidda.

– Go searvegotteráđđi de dahká diekkár mearrádusa, de dat sáhttá leat mielde ovddideames dan dovddu ahte homofiillat eai leat ollásit dohkkehuvvon, lohká sámediggepresideanta.

 

– Ráhkesvuođa ii stivre oktage

Aili Keskitalo almmuhii eske beaivet ieža Facebook-siiddus čállosa mas čállá ahte sávvá searvegotti gávdnat čovdosa man mielde homofiillat ja lesbbat sáhttet dovdat iežaset dohkkehuvvon girkus.

Ráhkesvuođa ii sáhte oktage stivret ja máŋgasii lea girku hilgun lassi noađđin, čállá son.

– Ráhkesvuođa ii sáhte stivret. Mun oaivvildan ahte vaikke min servodat sáhttá konservatiiva dán áššis, de lea min servodat maid rabas ja dohkkeha ahte olbmot leat iešheanalaččat, čilge son Ávvirii.

 

Ii imaštala guovdageaidnulaččaid oaiviliid

Keskitalo ii imaš gal go Guovdageainnus leat garra oaivilat dán áššis.

– Mun jáhkán dát ášši lea dakkár mii láddá áiggi mielde ja čovdo. Ii lean álkes mearrádus Girkočoahkkimii, go mearridedje ráhkadit sierra liturgiija seamma sohkabealálaččaid náitima várás. De ii leat imaš go Guovdageainnus leat iešguđetlágan oaivilat dán áššis, lohká son.

Son sávvá Guovdageainnu searvegotti doahttalit Girkočoahkkima mearrádusa.

 

(Ášši joatká gova vuolábealde)


SÁVVÁ EARÁ ČOVDOSA: Sámediggepresideanta Aili Keskitalo reagere Guovdageainnu searvegotteráđi mearrádussii.
Vuorkágovva: Anne Rasmus

Fertejit gávdnat čovdosa

– Go Girkočoahkkin lea mearridan nie, de oainnášin mun ahte Guovdageainnu girku maid gávdná čovdosa rahpat girkolanjaid homofiillaid náitimiidda, seammás go nagodit vuhtii váldit ahte muhtin bargit eai dáhto dás oassálastit, lohká Keskitalo.

Keskitalo oaivvilda ahte Guovdageainnu searvegoddái sáhtášii leat vejolaš viežžat eará báikkiin báhpaid náitit homofiillaid.

– Ferte gávdnot čoavddus mii čájeha olmmošláđisvuođa ja ahte dohkkehat guđetguoibmámet, oaivvilda son.

 

– Servet girkoválggaide jus leat oaivilat

Iežas čállosis ávžžuha son maid olbmuid searvat boahttevaš girkoválggaide.

– Jus olbmuin leat garra oaivilat dán áššis, de ávžžuhan sin oassálastit girkoválggaide ja jienastit. Dán jagi ii lean go okta listu man sáhtii jienastit, muhto boahtte háve soitet de eanet listtut.

Su mielas maid unnán digaštallui juste dát ášši ovdal válggaid.

– Dát berre eanet digaštallot vai olbmot dihtet makkár oaivilat daid iešguđet evttohasain leat ovdal go jienastit, oaivvilda son.

 

Liturgiija ii leat vuos gárvvis ge

Davvi-Hålogalándda bisma Olav Øygard lea cealkán ahte Guovdageainnu girkus ii leat váldi mearridit ahte eai oaččo vihahit homofiillaid sin girkus.

Báhpat ja girkobargit dattetge sáhttet cealkit ahte eai searvva vihahemiide.

Norgga Girkočoahkkin mearridii gieskat ráhkadit ođđa liturgiija seamma sohkabeale olbmuid vihaheapmái, dát liturgiija ii leat vuos gárvvis ja dohkkehuvvon. Nu lea ge Guovdageainnu searvegotteráđđi hilgon juoga man eai leat vuos oaidnán.

 

Eai leat árvvoštallan eará čovdosa

Guovdageainnu searvegotteráđi jođiheaddji, Aslak Anders Siri, ii loga gal iežaset árvvoštallan diekkár čovdosa man Aili Keskitalo árvala:

– Mii eat leat dien gieđahallan nu ahte in sáhte nu olu dadjat dan dáfus. Mun ieš in gal leat oba jurddašan ge dien birra, lohká Siri.

Son deattuha iežaset mearrádusa leat vuođđuduvvon girjji mielde, Biibbala mielde ja dat lea dahkkon dan vistti birra.

– Dás ii leat sáhka daid olbmuid birra, muhto dan girkovistti birra mii lea vihahuvvon ja galgá geavahuvvot Biibbala mielde. Mii háliidat dan doalahit ráinnasin, čilge son.

 

Buohkat buresboahtimat

Siri lohká ahte sin ulbmil ii leat hilgut ovttage, buohkat leat buresboahtimat girkui dábálaš ipmilbálvalusaide.

– Mii eat hilgon ovttage, eat sáhte gean ge dubmet, lohká son.

Keskitalo lohká searvegotteráđi dáinna mearrádusain sáhttit leat mielde ovddideames dovddu ahte homofiillat eai leat dohkkehuvvon Sámis, dasa vástida Siri ná:

– Ferten lohkat ahte jus nu lea, de eat leat mii, muhto dat čállosat girjjis mat dagahit dan. Ii leat nu ahte eat válddáše vára dain, muhto rivttes vuohki lea doallat ovdan dan mii girjjis celko.

 

Ášši bodnjojuvvon

Searvegotteráđi jođiheaddji dovdá ahte ášši lea bodnjojuvvon nu ahte leat searvegotteráđi sánit mat leat dagahan ahte eai suova girkus vihahit homofiillaid.

– Eai dat goit leat min sánit, leat Biibbala sánit, iige mis leat oktage dan čállán. Jus Biibbal ii livčče, de ii livčče girku ge. Dat galgá adnot bassibáikin, lohká son.

Siri čujuha dasa ahte Biibbalis leat máŋga čálabáikkis sáhka das ahte náittosdilli lea dušše nissona ja dievddu várás.

 

Oamedovdoášši

Siri lohká leat oamedovdoáššin das maid sáhttet dohkkehit.

– Dás lea sáhka doalahit Biibbala sáni, guđe suttučearddas dal jo leažžá sáhka. Eat sáhte lohkat ahte olbmot ožžot dahkat maid dáhttot.

 

– Go jo namuhat eará suttučearddaid, sáhttibehtet go din girkus de náitit dakkáriid geat ovdamearkka dihte leat goddán olbmuid?

– Biibbalis lea láhka ahte ii galgga goddit olbmuid. Muhto de ferte geahččat eallá go olmmoš ain dan suttu siste. Biibbalis ii leat gostege gildon vihaheames sin, muhto náittosdilli gullá dievddu ja nissona gaskii, lohká son.

 

 

 

 

 

- Advertisement -
-Almmuhus-