-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILATMuitosátni – Lemet lssáha Lemet/Klemet lsaksen Hætta

Muitosátni – Lemet lssáha Lemet/Klemet lsaksen Hætta

-

-

Lea moadde vahkku áigigo miedušteimmet Lemet lssáha Lemeha/Klemet lsaksen Hætta su vuoiŋŋadussii. Son gudii min 19. beaivi mannan mánus ja hávdáduvvui Skániin. Su lagamuččat ledje su eamit Annbjørg ja nieiddaguovttos Marianne ja Ann Kristin. Soai leaba ásaiduvvan goabbat gávpogii Harstadai ja Tromsii ássanguimmiineaskka ja leat guokte máná goappás ge. Lemeha buot lagamus, Annbjørg, joatká orrut sudno ruovttus mii lea Annbjørg ruovttubáikkis.

Lemet guđii min nuorra agis go lei riegádan geasset 1955:s Bildaveajis Badjineanu Guovdageainnus gos son maid bajásšattai váhnemiid Lemet lssáha ja Sara Elle luhtte geat leigga váldán badjelasas Máhte Lemeha báikedoalu. Lemeha eadni lei maid Badjineanu-olmmoš das ránnánieida. Vaikko dan áiggi lei Máhte Lemeha oapmedállu buori juolggi alde nana báikedoaluin, de maŋŋel lssáha ja Sara Elle beivviid ledje eavttut birgenlági ektui rievdan nu gáfadit ahte oapmedállodoaibma ii šat menestuvvan ekonomalaččat goit almma stuora viiddidemiid haga. Munno Lemet-rohki gáibmeáddjá lei logenár jagi ovdal soađi 1940-L945 ceggen ođđa dálu Bildaveadjái. Ovdal lei sudnos eamidiin Brita Johaniin dállu Daibalguolbanis márkanbáikkis.

Mun muittán bures vilbeallán mánnán ja ledjen gáibmeádjáin movttet dáinna nuoramus Lemehiin. Son ge stuorui ja šattai skuvlaahkái. De fas moai vilbelešguovttos deaivvadeimme skuvllas gos mun muhtun diimmuid bessen leat vilbeallán oahpaheaddjin. Buoremusat muittán joavkku mas mu vilbealli lei fárus Ánte Mihkkal Gaupain, Nils Gaupain ja lver Buljoin. Sii ledje vuogas internáhttamánát geain ledje jurdagat, muitalusat ja fuomášumit maid ovddidedje ja velá skelbmošemiin ge. Ánte Mihkkal muitalii mot sii spesialiseremiin ja unnán leaksolohkamiin lávejedje olahit buoremus árvosáni. Sii ledje juogadan fágaid ja lohke ja ráhkkanedje vuoruid mielde «prøvaide» iešguđet fágas. Sii ledje «solidarisk» eaige gilvvohallan gaskaneaset.

Maŋŋel muittán Lemet-vilbeallán joatkkaskuvllas ja go son lei fárus álggaheame sámi teáhterdoaimma. Go ledjen jođiheame beassášmárkandoaluid Guovdageainnus 1974.s, de doalut lihkostuvve oažžut teáhterčájálmasa. Kárášjoga sámenuoraid searvi lei álggahan teáhtera, ja das lei Lemet-rohki fárus neavttárin. Dat lei ođas mii jotkojuvvui ja viidánii sámeguovlluin.

Jagiid manne johtilit, ja Lemet-rohki ásai muhtun áiggi Tromssas. 1980:s doalai Davviriikkaid Sámeráđđi, dálá Sámeráđđi, Davviriikkaid sámekonferánsa Tromssa gávpogis. Lemet-rohki lei fárus ja doppe de deaivvadeimme. Tromssas Lemet-rohki fárrii Harstadii, ja doppe de gávnnadeigga Anbjørgain. Soai de ásaheigga alcceska ruovttu ja dađistaga iežaska bearraša. Soai leaba muhtun áiggi orron Guovdageainnus gos nieiddaguovttos leaba maid vázzán skuvlla. Sudnos lea čielga suopman áhččerohkiska maŋis. Dan áiggi lei Lemet-rohkki joatkka- ja boazodoalloskuvlla oahpaheaddji, ja leat buorit muittut juogaduvvon Lemet-rohki bargguid hárrái. Dan maŋŋel bearaš fárrii Anbjørga ruovttuguvlui. Doppe Lemet-rohkki barggai moanaid jagiid sámegiella-, báikenamma- ja kulturmuitoáššiiguin Várdobáikkis, ja Skániin ovdanbukte oallugat muittuid Lemet-rohki buorredáhtolaš olmmožin guhte sin guovllus ovddidii áŋgirit sámegiela ja kultuvrra.

Lemet-rohkis lei govda máhttu gaskal árbevirolaš doaibmavugiid ja ođđaáiggi gáibádusaid. Dakkár govda máhttovuođđu lea máŋgii ávkin doaimmain sámegiela ja árbevirolaš kultuvrra ovddideamis ođđaáiggi eavttuid vuođul.

Ráfi lehkos Lemeha muittuin!

-Almmuhus-