-Almmuhus-

OAIVILAT

Dát lea oaivilčálus, cealkámuš, kommentára dahje kronihkka maid ekstearna čálli lea čállán. Čállosis ovddiduvvojit čálli oainnut, guottut ja oaivilat. 

KulturSápmi-cealkámuš, Anár 2023: Bivdit dáidaga, luvvet luođi,rasttildit rájiid

-

-

Min dáiddárat ja duojárat: Dii lehpet min ofelaččat, láidesteaddjit, min sielu dálkkas. Dii oaidnibehtet maid earát eai oainne, dadjabehtet maid earát eai duostta, gávdnabehtet sániid áššiide, maid earát eai máhte namuhit. Dii niegadehket nieguid, maid earát eai máhte. Dii čájehehpet dovdduid maid earát čihket. Dii gullabehket jietnamáilmmiid, mat earáide leat juo jávohuvvan. Dii dáistalehpet min eatnamiid beales. Dii lehpet min radikála ráhkisvuohta, radikála friddjavuohta.

Váldočuoggát

1. Mis váilot olbmot (dáiddárat, duojárat ja kulturbargit) ja vejolašvuođat fievrridit máhtu buolvvas bulvii.

2. Mii vásihit ahte eat šat deaivvat luđiid bokte min árgabeaivvi eallimis. Mii ballat ahte juoigan lea váidume ja dat hehtte luođi sirdima boahttevaš buolvvaide.

3.  Mis váilu doarvái buorre infrastruktuvra ovddidit sámi dáidaga min iežamet eavttuid, beroštumiid ja dárbbuid mielde.

4. Sámi dáiddakritihkka lea váilevaš.

Láidehus

Sámi kultuvrras lea materiála vuođđu. Kultuvra lea čadnon min eatnamiidda, vejolašvuhtii birget ja ealihit iežamet. Sámi kultuvrra ja eallinvuogi ii sáhte sirret. Sámi dáidda čiekŋudahttá min oktavuođa sámi árvvuide, árbevieruide ja kulturmáhttui ođasmahtti ja kollektiiva vugiid mielde. Sámi dáidagis lea viidát sisdoallu go váldoservodaga dáidagis, muhto dávjá sámi dáiddárat ja duojárat gártet bargat okto.

Hástalusat

Garraduddjon ja fanasduddjon ii geasut doarvái ollu sámenuoraid, muhto mis lea stuorra dárbu fievrridit garraduodjemáhtu ja -dieđu čuovvovaš buolvvaide. Luođit leat stirdumin oarjemáilmmi ovdanbuktinvugiide, mat leat čadnon lávdái. Daid lea dárbu buktit ruovttoluotta lunddolaš árgabeai oktavuođaide.

Dálá servodagas lea váttis ovdanbuktit dáidaga ja duoji iežamet vugiid mielde ja bargat kollektiivvalaččat. Mis lea dárbu ieža hálddašit iežamet dáidaga ja duoji iežamet eavttuid mielde.

Dálá dilis sámi dáiddárat ja duojárat galget ieža gávdnat ruđalaš ja ásahuslaš doarjaga, mii dahká sin barggu lossadin. Dát dárbbaša rievdat nu ahte ásahusat devdet iežaset našunála ovddasvástádusa sápmelaččaid guovdu.

Sámi dáiddárat ožžot menddo hárve árvvoštallamiid ja máhcahaga iežaset ovdanbuktimiidda, mii hehtte kreatiivvalaš ovdáneami.

Ávžžuhusat

1. Geatnegahttit eiseválddiid čuovvulit sin ovddasvástádusa rájákeahtes sámi dáidda- ja kultursuorgái, ee. lasihuvvon stipeandavejolašvuođaid bokte.

2. Rievdadit oahppovuogádaga nu ahte máhttofievrrideapmi heive buorebut sámi vieruide ja árvvuide. Ásahit mentorvuogádaga nuorra dáiddáriidda ja garraduojáriidda.

3. Ovttasbargat eanet rájáid rastá, nannet duoji boahtteáiggi ja loktet duoji árvvu nuoraid gaskkas birgenláhkin.

4. Cegget ollislaš resursa- ja ruhtadanvuogádaga, mii váldá vuhtii eahpeformála bargovugiid, kollektiivvaid ja sámi dáiddahámiid oppalašvuođa, ja mii fállá maiddái olmmošlaš resurssaid ja doarjaga.

5. Ovdánahttit dáiddakritihka, mas lea vuolggasadji siskkáldas kulturmáhtus ja gelbbolašvuođas.

-Almmuhus-