-Almmuhus-
-Almmuhus-
Featured box1Dávvet lea gearggus hástalit árbe­virolaš gákte­vieruid 

Dávvet lea gearggus hástalit árbe­virolaš gákte­vieruid 

-

-

Miessemánu loahpas lágiduvvo ii-binára gáktekursa.

Ii-binára olmmoš lea dakkár guhte ii gula goappáge árbevirolaš sohkabeallái, ii leat nissonolmmoš iige almmáiolmmoš. Maŋimuš áiggi leage digaštallan čuožžilan arvedávgesápmelaččaid gaskka, ahte makkár gávtti galgá ii-binára geavahit. Dan háliida Garmeres searvi geahččalit čoavdit ja miessemánus lágiduvvo vuosttaš ii-binára gáktekursa Skienis. Dávvet Bruun-Solbakk lea okta lágideddjiin ja son lea gearggus hástalit árbevirolaš gáktemálle.

– Mii lágidat dan danne go mii háliidat ahte juohke sápmelaččas galgá leat gákti. Dál lea dilli nu ahte máŋggas eai dovdda oadjebassan dan guokte gáktemodealla siskkobealde, ja de smiehttat mii ahte lea áigi hástalit árbevirolaš rámmaid ja heivehit gávtti ođđa dárbbuide mat leat šaddan erenoamáš dehálažžan maŋimuš jagiid. Buohkat galget sáhttit čiŋadit gávttiin nu ahte lea oadjebas sidjiide, ahte lea buorre dovdu gávttiin, muitala Dávvet Bruun-Solbakk kurssa birra.

Bivnnuhis kursa

Kursa lágiduvvo Skienis miessemánu 26.. beaivvis 28. beaivái. Lea Skien Kunstforening ja Garmeres ovttasbargu, ja lea oassi prošeavttas «Skeive motstandsbevegelser». Sámediggi lea ruhtadan kurssa. Kursa lea leamaš bivnnut ja lágideaddji lei hirpmástuvvan go dušše guovtti beaivvis lei kursa dievvan.

– Dat han čájeha ahte lea nu čielga dárbu kursii ja stuorát dárbu go ieš áddejin ovddalgihtii. Doppe leat olbmot geat oidnet árvvu kurssas ja geat maid dárbbašit dan kurssa, ja dat lea hui erenoamáš dovdu, muitala Dávvet.

Dáidá amas

Kursadoalli lea duojár Anna-Stina Svakko. Su árgabeaivvi bargu lea oahpahit earáid duddjot, go ieš fal ii leat duddjome. Son ii galgga dušše oahpahit oasseváldiid goarrut gávtti, muhto áigu maid oahpahit gákteárbevieruid ja gávtti historjjá birra.

– Mun dieđusge illudan bagadallat kurssas ja sávan ahte olbmot máhttet ovddalgihtii gieđahallat goarrunmašiinna, bohkosa Anna-Stina ja joatká:

– Mun sávan ahte go mii geargat kurssain, de oasseváldiin lea buorre ja ilolaš dovdu, ja leat duhtavaččat go leat ráhkadan juoga mii heive juste sidjiide. Livčče stuorámus illu munnje jus nu šaddá. Muhto, ii dat dáidde leat njulges geaidnu, lea mohkkás geaidnu boahtit dan rádjai ahte oba duostat ge gávtti coggat. Máŋggas leat gávtti oalát válljen eret danne go Sámis leat nu garra njuolggadusat.

KURSADOALLI: Anna-Stina Svakko lea son guhte galgá bagadallat kurssas ja veahkkin hábmet ii-binára gávttiid. Govva: Simon Eliasson.
KURSADOALLI: Anna-Stina Svakko lea son guhte galgá bagadallat kurssas ja veahkkin hábmet ii-binára gávttiid. Govva: Simon Eliasson.

Sihke Anna-Stina Svakko ja lágideaddji Dávvet Bruun-Solbakk leaba diđolaččat ahte ii-binára gákti dáidá amas oallugiidda. Sámis leat nanu gákteárbevierut ja danne dáidet oallugat eahpidit daid ođđa gávttiid mat galget ilbmat kurssas.

– Dat ii šatta dego okta gáktemodealla. Mii eat oaivvil ahte dál ráhkadat minstara buot ii-binára sápmelaččaide, muhto individuála ovdamearkkaid mo sáhttá čoavdit. In sáhte dadjat man olu juohkehaš čuovvu báikkálaš árbevieruid, muhto oassi kurssa ulbmilis han lea váldit vuhtii ja atnit árvvus gákteárbevieruid ja mo gákti lea, muitala Dávvet.

Juovlamánus galget ii-binára gávttit, mat ráhkaduvvojit kurssas, čájehuvvot Skien Kunstforening čájálmasas «Skeive motstandsbevegelser».

– Persovnnalaččat dehálaš

Dávvet Bruun-Solbakk lea ovdalaččas áŋgiruššan arvedávgesápmelaččaid áššiiguin ja earret eará lágidan Sápmi Pride, muhto muitala dovdat áibbas eará dovddu kurssa ektui.

– Dál dovddan liigerámisvuođa. Dovdo hui dehálažžan, ii fal dušše arvedávgesápmelaččaide, muhto persovnnalaččat lea hui dehálaš munnje. Vuosttaš geardde galggan mun beassat goarrut gávtti mii dovdo munnje áibbas riekta. Dat lea duođai lágideapmi mii munnje lea dárbbašlaš lágidit, dadjá Dávvet.

Dávvet ii leat dušše lágideaddji, muhto áigu ieš maid searvat kursii. Son ii leat ovdal gorron gávtti, muhto illuda oahppat. Son lea ovdalaččas geavahan nissonolbmo gávtti, muhto sávvá dál beassat ráhkadit gávtti mii sutnje heive nu mo son lea. 

– Ii leat daddjon ahte heaittán geavaheames daid gávttiid maid lean ovdalaččas geavahan, muhto lea veahá dat ahte beasan leat mielde hábmemis gávtti mii orru munnje heiveme 100 proseantta. Lea sihkkarit hui ovttageardán ja optimisttalaš smiehttat ahte gávnnan gávtti mii heive munnje, muhto nu lea goit ambišuvdna. Seammás beassat veahá stoahkat ja hástalit daid norpmaid mat gullet gákteárbevieruide, čilge Dávvet. 

Mo jáhkká vuostái váldot?

Anna-Stina Svakkoi lea dehálaš ahte ii galgga deaddit ovttage vuollelii ja ballá ahte Sámi servvodat unnu jus «hoigat earálágan olbmuid eret». 

– Sámis leat mii dávjá hui garrasat earáid vuostá. Jus it leat rivttes sogas, jus ii leat rivttes guovllus eret, jus ii leat rivttes čalbmeivdni, jus leat gavvaris, jus it leat doarvái seaggi. Dat lea nu váivi. Lea hui váttis ovddalgihtii dadjat mo Sámis dat vuostái váldo. Munnje lea dehálaš ahte ii galgga deaddit ovttage vuollelii. Mii leat buohkat seamma dásis, mii leat buohkat olbmot, dadjá Anna-Stina Svakko.

Lea luohttámuš sámi servvodahkii

Dávvet lea maid diđolaš vuosteháhkui mii sáhttá čuožžilit. Son ii loga ieš goassege vásihan fasttes kommentáraid ja sus lea luohttámuš sámiide. 

– Doppe gávdno vuosteháhku go hástalat čielga norpmaid ja árbevieruid, muhto mun jáhkán ahte lea hui dehálaš jus min servvodat galgá ovdánit ahte mii geahččalat ođđa diŋggaid.

Dávvet oaivvilda ahte dušše go lágida kurssa, de álggahit ságastallama Sámi servvodagas. Son háliida fátmmastit vaikke makkár oainnuid ja olbmuid.

– Leat sihkkarit máŋggas geat eai dieđe mii ii-binára lea ja ahte Sámis eai gávdno dakkárat, muhto dušše dat lea buorre álgu ságastallamii dán kurssa lágideamis. Lea váttis dadjat mo reakšuvnnat šaddet, muhto mus lea luohttámuš Sámi servvodahkii ja jáhkán dat manná bures, loahpaha Dávvet.

-Almmuhus-