Juohke jagi leat ođđajagiruohttadollarusonat sivvan go olbmot roasmmohuvvet.
Diibmá ledje ovccis dieđihuvvon geat ledje roasmmohuhttán čalmmiid ja 55 olbmo muđuid roasmmohuvvan dollarusoniid dihte. Golmma maŋemus jagi leat 30 olbmo roasmmohuhttán čalmmiid.
Ii ge ovttas ge lean čalbmesuodji.
Gádjut oainnu
– Lea oalle imaš go ain leat dan mađe máŋggas geat eai geavat čalbmesujiid go cáhkkehit dollarusoniid. Buohkat, sihke son gii cahkkeha dollarusona ja sii geat leat geahččame, berrejit geavahit čalbmesujiid. Dat lea hálbbes dáhkádus, ja jus mihkkege dáhpáhuvvá, de sáhttá čalbmesuodji gádjut oainnu jus deaivvahallá ámadadjui. Maiddái jus cahkkeha «stjerneskudd» maid gieđas doallá, de berre atnit čalbmesujiid, nu ahte mánáid čalmmiide eai rišo hilažat, lohká Tryg dáhkádusa gulahallanráđđeaddi Torbjørn Brandeggen.
Ovdal go rakeahttagielddus bođii 2008:s, de ledje birrasiid 20:s geat roasmmohuhtte čalmmiid jahkásaččat. Maŋemus viđa jagis leat birrasiid 14 olbmo roasmmohuhttán čalmmiid juohke jagi ođđajageruohta, čájehit Servvodatsihkkarvuođa ja gearggusvuođadirektoráhta (DSB) logut.
Dollarusonat ja alkohola lea várálaš seaguhus
Diimmá statistihkas ođđajagiruohttaeahkeda bođii maid ovdan ahte ledje sihke suorpmat, ámadadju, gullu, čalmmit ja olu eará bealit mat roasmmohuvve.
Dievddut leat maid eanetlogus sin gaskkas geat roasmmohuvvet dollarusoniidda juohke jagi.
– Dat ii hirpmáhuhte, go dievdduin lea tendeansa váldit badjelasat dan barggu gieđahallat dollarusoniid. Mii diehtit ovdalaččat ahte roasmmohuvvámat dáhpáhuvvet justte dalle go cahkkeha dollarusona go lea alkohola juhkan. Alkohola ja dollaruson lea várálaš seaguhus, ja juohke jagi oaidnit ahte roasmmohuvvámat lassánit jahkemolsašumi áiggi, ja leat erenoamážiid buollin- ja persovdnaroasmmohuvvamat. Eai livčče nu olu dollarusonvahága jus olbmot dihtet man várálaččat dollarusonat sáhttet leat, erenoamážiid jus leat juhkan alkohola ja cahkkehat dollarusona. Jus cahkkehat dan stuora «monsterrusona», de gal berret leat hui čielggus, lohká Brandeggen.
Rája fal eret
Dollarusonat leat bávkkalmasat ja unna oasáš das sáhttá dagahit vahága agibeaivái. Ii buot soaitte buollát, ja ollu mánát gávdnet dollarusonbázahusaid fieradeame beaivvi maŋŋel.
– Muitte ahte lea rávesolbmuid ovddasvástádus ahte mánát ja nuorat eai leat lahkosis go cahkkeha dollarusoniid, ja ale ge vajáldahte čorget. Ollu mánát gávdnet dollarusoniid beaivvi maŋŋel, ja sáhttet maid gávdnat osiid mat eai leat buollán go lea cahkkehuvvon. Buot rávesolbmot berrejit čorget maŋŋel go leat bávkalan dollarusoniid, nu ahte ii okta ge roasmmuhuva bázahusaide, lohká son.
Rávvagat: – Ná šaddá ođđajageruohtta eanet oadjebas:
Ordne sadjagassii čalbmesujiid buohkaide ja čuovo mielde ahte buohkat atnet daid.
Ráhkkan dollarusoniid bávkaleapmái buori áiggis.
Loga dollarusona čilgehusa dárkilit ovdal go cahkkehat dan.
Dárkkis ahte dollaruson ii leat billahuvvan.
Dárkkis fal ahte dollaruson ii gopmán.
Ale goassege guvnnját dollarusona badjel mii lea cahkkehuvvon.
Ale fal nuppes cáhkket dollarusona jus vuosttáš geardde ii buollán.
Čuoččo fal olu guhkkelis eret sus gii cahkkeha dollarusona.
Alkoholajuhkan ja dollaruson ii gula oktii.
Suohkan sáhttá báikkálaš njuolggadusaid bidjat doibmii mii guoská dollarusoniidda.
Dábálaččat ii leat lohpi cahkkehit dollarusoniid eará beivviid go ođđajagiruohttaeahkeda gaskkal diibmu 18 ja 02.
Ollu mánát leat ohcame dollarusonbázahusaid ođđajagimánu vuosttaš beaivvi. Muitte dan dihte čorget dollarusoniid jus leat bávkalan dakkáriid, vai earát eai roasmmohuva daidda maŋŋelaš.
