-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Dáruiduhttin lea otná dán beaivvi  

– Dáruiduhttin lea otná dán beaivvi  

-

-

Son oaivvilda ahte Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna berrešii geahčadit garra dáruiduhttima mii ain dál lea ollislaččat doaimmas.

Ráđđehus leat sádden ossiid boazo­doallolágas gulaskuddamii.

Mihttu lea rievdadit njeallje oasi boazodoallolágas.

Guovdageainnu nisu, Karen Marie Eira Buljo, ­reágere dál garrasit ja gohčoda rievdadusáid dušše boazodoalu dáruiduhttinpolitihkkan.

 

Dulbmot boazodoallomáhtu

Eira Buljo reágere earenoamážit go okta dain evttohusain lea láhkageatnegahttit bealjebilttaid (klipsaid) bidjagoahtit juohke bohccui.

Son lea mearkkašan maid ahte gulaskuddamis boahtá ovdan ahte Eanandoallodepartemeanttas leat árvvoštallan maid heaittihit oalát bealjemearkkaid bohccuide, ­muhto leat dán hávvái guođđán dan jurdaga.

– Die leat garra dáruiduhttime min árbevirolaš boazodoalu, ahte ii galgga šat árvvus adnot boazodoallogelbbolašvuohta. Mun dovddan dien danin ahte dat leat duolbmume boazodoallomáhtu, lohká Buljo Eira.

 

Evttohuvvon rievdadusat boazodoallolágas

1. Dál lea boazodoallolága ulbmilpáragráfas ahte boazodoalus galgá ekonomalaš, ekologalaš ja kultuvrralaš ceavzilvuohta. Dan leat evttohan rievdadit vai boazodoallu lea ekologalaš ceavzil.
2. Galgá geatnegahtton ahte boazodoallit merkejit bohccuid klipsaiguin main lea rádiofrekveansa mas leat dieđut bohcco agis, lea go njiŋŋelas, ja nu ain.
3. Boazologut galget almmolaččat siidaoasi áirasiidda, siidii, ja orohahkii.
4. Boazodoallostivrra áirrasjuohkooasi lágas rievdadit vai Sámediggái addo vejolašvuohta nammadit áirasiid. Dál lea nu ahte Sámediggi galgá nammadit golbma áirasa.

Dieđut: Eanandoallo- ja 
borramušdepartemeanta

 

Bearašdoalu hilgon

Son maid lohká ahte leat olu oasit boazodoalloeiseválddiid bealis gokko leat boazodoalu dárui­duhttime, ja dan leat áiggiid čađa dahkan ja ain dál dahket.

– Go 1978-lágas ásahedje doaimmahanovttadaga, de lei maid dáruiduhttin ahte hilgut sin boazodoalus geat eai ožžon dakkár doaimmahanovttadaga. Ovdal lei bearašdoallu, masa buohkat serve, muhto dat nogai dainna, lohká son.

 

Kommišuvdnii bargu

Go dál lea ásahuvvon Duohta­vuođa- ja seanadankommišuvdna, gos galget guorahallat makkár dáruiduhttimat leat báidnán sámi álbmoga Norgga politihkas.

Eira Buljo mielas lea juste dat áššit maid kommišuvdna maid galggašii geahčadit.

– Mu mielas lea dat áibbas čielga bargu sidjiide, go mii oaidnit ahte dat mii lea dáhpáhuvvan áiggiid čađa, dat dáhpáhuvvá ain dál Norgga eiseválddiid bealis, lohká son.

– Livččii nu olu maid sáhtášii namuhit ja mii lea dáruiduhttin ain dál, lohká son.

 

Bovde muitalit

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna bargu lea guorahallat ja govvidit Norgga eiseválddiid politihka ja doaimma 1800-logus ja gitta dássážii.

Kommišuvnna jođiheaddji, Dagfinn Høybråten, ii leat oažžumis ságaide telefuvnna bokte, muhto son vástida Ávvirii gažaldagáid Eira Buljo ášši birra.

Son čállá ná: «Ovttaskas olbmot leat buresboahtimat dieđihit iežaset dáruiduhttinvásáhusaid kommišuvdnii, ja dakko bokte muitalit movt dat lea váikkuhan sidjiide dahje movt dat ain váikkuha ­sidjiide dál».

 

Ráhkkaneame 

Høybråten muitala ahte sii leat dál ráhkkaneame movt galget heivehit buoremus lágiin sidjiide geain lea vásáhus muitalit, vai sii ipmirduvvojit ja buoremus lágiin ­váldojit vuhtii kommišuvnna ­barggu oktavuođas.

– Eambbo in sáhte kommišuvnna barggu kommenteret in ge ovttage ovttaskas ášši kommišuvnna bealis, čállá Høybråten. 

-Almmuhus-