-Almmuhus-
OĐĐASAT– Dán mii dárbba­šeimmet vai oažžut jáhku vuoitit 

– Dán mii dárbba­šeimmet vai oažžut jáhku vuoitit 

-

-

Natur og ungdom jođiheaddji dovdá buori movtta lágideami maŋŋel ja sus leat olu vuordámušat ođđa ráđđehussii.

Olu iešguđet olbmot ledje čoahkkanan Oslo SALT art & music guvlui go maŋŋebárgga lágiduvvui «Fjordfolk til kamp». Doppe guossohuvvui bohccobiergu Finnmárkkus ja reabbáeallit Førdevuonas, ja gehččiin lei buorre mokta. Lágideami ulbmil lei čalmmustahttit Riehpovuona ja Førdevuona áššiid, mas guktuin lea sáhka bissehit ruvkedoaimmaid.

Lágideaddjit ledje Natur og Ungdom (NU) ja Luonddugáhttenlihttu. NU jođiheaddji, Therese Hugstmyr Woie, doaivu lágideapmi attii čielga vuordámuša ođđa ráđđehussii.

– Mu mielas manai lágideapmi hui bures. Dán mii dárbbašeimmet vai oažžut jáhku vuoitit dán ášši. Lágideamit čájehit man olu iešguđet olbmuin leat vuordámušat ráđđehussii dán áššis. Dál mii vuordit dassá muhtin bellodagat álget ráđđehusšiehtadallamiiguin. Mii leat ain Riehpovuonas vávttas. Mii joatkit dassá ráđđehus bisseha prošeavtta dahje gielda maŋida dan dadjá Hugstmyr Woie.

OLU OLBMOT: Dás lea Sara Marielle Gaup lávddis juoigamin ja geahččit ledje áŋgirat. Govven: Biret Inger Eira.
OLU OLBMOT: Dás lea Sara Marielle Gaup lávddis juoigamin ja geahččit ledje áŋgirat. Govven: Biret Inger Eira.

– Mávssolaš go AUF doarju min

Lágideamis ledje sihke kultuvrralaš guoimmuheapmi ja apealla. Liv Hanne Haugan, Anne-Line Thingnes Førsund, Jan Halvor Endrerud (AUF), Andreas Skjalg Unneland (SV) ja Seher Aidar (Rød ungdom), Andréa Konradi (Oslove Noereh) dolle apealla, ja Fridtjov Urdal logai divtta. Henning Røed ja Pål Mugaas muitaleigga makkár dilálašvuohta vuonain ja luossajogain. Agnethe Rogne Aarseth ja Troys og Jim Grim guoimmuhedje musihkain ja Sara Marielle Gaup loahpahii eahkeda luđiin.

NU jođiheaddjái bázii erenoamážiid okta apealla muitui, man AUF dálkkádat ja biras jođiheaddji, Jan Halvor Endrerud, sárdnidii.

– Lei hui mearkkašahtti go Bargiidbellodaga nuoraidbellodat nu čielgasit doarju min dán áššis ja háliidit vuoruhit dán, dan botta go Bargiidbellodat lea hirbmat váttis dilálašvuođas ja galgá šiehtadallat guvttiin eará bellodagain ráđđehusas, ja dát lea ášši mas sáhttet olu massit. Lea hui mávssolaš go AUF doarju min, ja dan in lean jáhkkit álggogeahčen dán geasi, dadjá Hugstmyr Woie.

BISSEHIT RUVKEDOAIMMA: Čalmmusteamis ledje dákkár plakáhtat heŋgejuvvon. Govven: Biret Inger Eira.
BISSEHIT RUVKEDOAIMMA: Čalmmusteamis ledje dákkár plakáhtat heŋgejuvvon. Govven: Biret Inger Eira.

– Dálkkádat ja luondu lea deháleamos ášši 

AUF dálkkádat ja biras jođiheaddji, Jan Halvor Endrerud, sárdnidii vuonaid dilálašvuođa birra ja namuhii ahte buot birasfágalaš ráđiid gildet ruvkedoaimmaid mat sisttisdollet bálkut bázahusaid vuonaide. 

– Bargiidbellodat galgá oažžut vuordámušaid AUF:s, go mii leat ožžon čielga fápmudusa jienasteddjiin ahte dálkkádat ja luondu leat dat deháleamos áššiid dán jagi. Dan mii fertet čuovvolit. Dasto lea áibbas boastu geaidnu ahte bálkut bázahusaid vuonaide. Dál lea áigi čorget daid boasttuvuođaid maid mannan ráđđehus lea dahkan ja lea áigi ođđa buori minerálaealáhussii Norggas, dadjá Endrerud.

Doaivvut go din nagodit oažžut ráđđehusa bissehit prošeavttaid?

– Dan ferte šiehtadallan áiggi mielde čájehit. Juste dál dieđán mun seamma unnán go reasta álbmot. Muhto, AUF addá vuordámuša ođđa ráđđehussii jođihit máhttovuođđuduvvon dálkkádatpolitihka. Bálkut bázahusaid vuonaide ii leat daid ulbmiliid siskkobeale. Mii vuordit ahte Bargiidbellodat ja ođđa ráđđehus dahká buoret barggu go dan maid dálá ráđđehus lea dahkan maŋimuš gávcci jagiid, vástida Endrerud.

SKEAŊKKAT OĐĐA RÁĐĐEHUSSII: Luonddugáhttenlihttu jođiheaddji, Truls Gulowsen, lei váldán mielde skeaŋkkaid maid áigu geiget ođđa ráđđehussii. Govven: Alf Anders Berg Grønnli. 
SKEAŊKKAT OĐĐA RÁĐĐEHUSSII: Luonddugáhttenlihttu jođiheaddji, Truls Gulowsen, lei váldán mielde skeaŋkkaid maid áigu geiget ođđa ráđđehussii. Govven: Alf Anders Berg Grønnli. 

Duolji mas lea diehtu

Sii geat leat leamaš geasi Markoppneset leairras, Riehpovuonas, leat čállán gáibáduslisttu ovtta duolljái. Luonddugáhttenlihttu ja Natur og ungdom áigot dan skeŋket ođđa stáhtaministarii go álget ráđđehusšiehtadallamiin.

– Dan boahtte maid mii jáhkkit ja sávvat lea ahte dát áššit čovdojuvvojit ráđđehusšiehtadallanproseassas. Ahte oažžut ráđđehusjulggaštusa mas leat máŋga čuoggá, mas okta čuoggá lea ahte bázahusbálkun galgá gildojuvvot, ja ahte lohpi dán guovtti prošektii galgá árvvoštallojuvvot ođđasit ja bissehuvvot. Dan sáhttá ođđa ráđđehus mearridit bargat, mii lea buorre vejolašvuohta bissehit dán agi beaivái, dadjá Gulowsen.

Gulowsen finai lávdde alde ovttas Beaska Niillasin muitaleame makkár vuordámušat leat ráđđehussii ja mo lea proteasta lea leamašan dán geasi. Son maid čájehii duollji, t-báiddi ja veaskku main celket ahte galget bissehit ruvkedoaimma.

–Dát skeaŋkkat leat diŋggat maid mii Luonddugáhttenlihtus áigut váldit mielde ráđđehusšiehtadallamiidda vai Jonas Gahr Støre ja ráđđehus sáhttet heŋget seaidnái vai muitet guovtti vuona mat berrejit leat alimusas listtus ja maid berrejit gádjut, dadjá Gulowsen.

-Almmuhus-