«Dán jagáš sápmelaš» vuoiti lohká iežas eallenagi bargan iežas niehkobarggu ja ahte son lei galgat luđiin šaddat dovddusin.
2015 rájes lea Ávvir hástalan lohkkiid jienastit gii sin mielas ánssaša namahusa «Dán jagáš sápmelaš». Dan rájes lea gávcce geardde juhkkon dat bálkkašupmi. Jienasteapmi giddejuvvui juovlamánu 26. beaivvi diibmu 23.59.
Ovccát gean lohkkit leat jienastan vuoitin lea «Samen og søringen» TV-ráiddu váldoolmmoš, Mathis A. Oskal, dahje Oskal- Máhte Ántte Máhtte.
– In lean gal jurddašan goassege ahte galgen TV-ráiddus leat mielde ja dainna buktit nu buori vásáhusa olbmuide ahte jienastit mu dákkár ánssu vuoitin. Ledjen gal ovdal jáhkkit ate luđiin galggan dovddusin šaddat, in ge TV-ráidduin, lohká Máhtte leaikát.
Jienasteddjiid oiddot
2023 «Dán jagáš sápmelaš» jienasteamis ledje 1099 olbmo geat jienastedje. 454 sis jienastedje Máhte, dahje 41,3 proseantta.
Jus buohtastahttá earáid ektui, de son oaččui seamma olu jienaid go dat gii nubbin eanemus, goalmmádin eanemus ja njealjádin eanemus jienaid ožžo. Nu lohkkiid gaskkas ii lean eahpádus ge gii ánssaša 2023 vuoitin šaddat.
Nubbin eanemus jienaid ožžo NSR-nuorat. Sii leat moaddelogis oktiibuot, ja sii leat ovttasbargan joavkun Fovse-akšuvnnaid oktavuođas. Sii ožžo 190 jiena, dahje 17,3 proseantta jienain.
Mihkkal Hætta, gii lávostalai Oslos Stuoradikki olggobealde mannan čavčča, oaččui goalmmádin eanemus jienaid, namalassii 183 jiena, dahje 16,7 proseantta jienain.
Ii lean jáhkkit
Son gii evttohii Máhte «Dán jagáš sápmelaš» jienasteapmái ákkastii ná go nammadii Máhte jienasteapmái:
«Søringen og Samen» TV-ráidduin lea son fárrolaga Anders Kråkevikain čájehan boazodoalu duohtavuođa. Son lea olles Norgga álbmogii, somás vugiin, čájehan makkár dilli Sámis lea.»
Máhtte ieš muitala Ávvirii ahte son lei hui loikkas dan ektui ahte šaddá go duođai filbma go Anders Kråkevika álggos álggii filbmet.
– Jurddašin ahte gal dat mánáide ja áddjubiidda lea filbma maŋit áiggiide. In jáhkkán goassege ahte duođai šaddá filbmaráidu das. Go šattai nu, de lean aivve buriid sániid vásihan dan oktavuođas, lohká Máhtte.
Filbmaráiddus vásihit olbmot du hui leaikájin ja eanas áigge orut dego návddašeame iežat eallima boazodoalus. Lea go dat duohta govva dus mii boahtá ovdan filbmaráiddus?
– Mun ledjen jáhkkit ahte go filmma galgá ráhkadit, de leat dievva olbmot das birra geat barget dainna, muhto son lei akto. Muhtumin lei nubbi olmmoš vel. Olmmoš vajálduhttá ahte filbme, ja nu de šaddá maid hui lunddolažžan go ii muitte ahte filbme. Na, juo, mun jáhkán goit diekkár mun lean go filmmas boahtá ovdan. In mun goit dieđe eará, lohká Máhtte.
Niehkobargu
Máhtte lohká maid ahte go olmmoš lea birrasis gos návddaša, ja bohccuiguin manná bures, de lea buorre eallin.
– Mun gal lean bohccuiguin bargan olles eallima, in ge gáđa in veaháš ge, in ge lean lonuhit makkárge eará bargguin. Dál mun lea ealáhahkii mannan, ja mu bárdni lea váldán badjelasas siidaoasi. Dat lea buorre eallin leamašan, muhto dál lea hui buorre dilli mus eará bargat, lohká son.
Goas boahtte ráiddu álgibeahtti filbmet?
Máhtte muitala ahte son boahtá njuolga ealu luhtte, ja son lea ráhkkaneame Mongoliai vuolgit báddet ođđa TV-ráiddu.
– Dán dálvvi moai vulge Mongoliai. Beasan oaidnit doppe boazobargiid movt sii barget. Lea somá oaidnit makkár vierut sis leat, ja barget go bohccuiguin nu go mii dahkat dáppe. Die leat goit mus jurdagat dál ovdal go moai vulge dohko, lohká Máhtte.
– Mun illudan hearggečielggi alde čohkkát ja vuodjit herggiin. Dan mun háliidivččen dahkat. Doppe leat vissa veahá stuorit hearggit go mis dáppe, ja guddet vel rávisolbmo ge. Nu lea goit dat mii šaddá somá doppe, lohká Máhtte.
«Dán jagáš sápmelaš» 2015-2022:
2022 – Petra Laiti
2021 – Leif Arne Jåma ja Fovsen Njaarke orohat
2020 – Minna Näkkäläjärvi
2019 – Fred René Buljo
2018 – Agnete Lorås
2017 – Jovsset Ánte Sara
2016 – Marion Anne Knutsen
2015 – Jon Henrik Fjällgren
