-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT – Dálkkádatrievdan guoská midjiide buohkaide

– Dálkkádatrievdan guoská midjiide buohkaide

-

-

Iežas sáhkavuorus Bargiidbellodaga riikkačoahkkimis gesii Vibeke Larsen ovdan dálkkádatrievdamiid váikkuhusaid álgoálbmogiidda ja muittuhii Norgga áŋgiruššat álgoálbmogiid ovddas maiddái sisriikkalaččat.

 – Jurdil mat ahte morihat ja oainnát ahte fas lea muvrejuvvon alla muvra iežat šilljui. Dán muvrra duohkái it beasa. Dán vuoru lea muvra sirdon mehterbeale lagabui du. Diibmá sirdui birrasiid 20 sentte lagat du dálu. Nu lea Kiribati ja eará sulloservodagaid árgabeaivi. Rievtti mielde ii sirdo muvra gal, muhto áhpi borrá du sullo. Iige leat ávki vaikke man olu de vuosttaldat nu guhká go globála servodat ain gidde belljiid.

 

Nu dat álggahii Bargiidbellodaga sámedikkejoavkku jođiheaddji Vibeke Larsen iežas sáhkavuoru Bargiidbellodaga riikkačoahkkimis odne.

 

– Dagahan dávddaid

 Sártnistis Larsen hálai dálkkádatrievdadusaid birra ja mo dat váikkuhit máilmmi álgoálbmogiidda.

 – Dálkkádatrievdamat eai leat vuordimis boahtteáiggis, dat dáhpáhuvvá dál jo. Iige dat guoskka dušše Jaskesábisulluide, muhto midjiide buohkaide, dajai Larsen ja čujuhii árktalaš guovllu inuihtaide geat dál jo vásihit nelggiid go ábijieŋa suddan dagaha heajut bivdobohtosiid.

 – Muhtin inuit-servodagain leat nu jođánit šaddan dorvvastit oarjemáilmmi borramušaide ahte dávddat dego sohkardávda ja váibmosivat leat leavvan issorasat. Seammás leat sin rupmašiin gávdnon alla birasmirkodásit, celkkii Larsen riikkačoahkkimii.

 

– Čuhcet boazodollui

Son čujuhii maiddái Norgii, ja logai dálkkádatrievdamii vuhttot maiddái dáppe, go leat garrasat ja njuoskasat dálkkit go ovdal.

 – Boazodollui dagaha dát dálki hástalusaid go lohkkada guohtumiid nu ahte boazu ii nagot roggat jeahkála rádjai dálvet, dajai son, iige lohkan dán leat áittan dušše boazodollui muhto maiddái sámekultuvrii.

 – Boazodoallu lea dehálaš giella- ja kulturguoddi midjiide, logai Larsen sárdnestuolus ja deattuhii dálkkádatrievdamiin leat váikkuhusaid mearrasámekultuvrii.

 

Dáhtui muitit álgoálbmogiid maiddái Norggas

 – Dálkkádatrievdamiid váikkuhusat bohtet ovdan máŋgga ládje. Muhto okta lea sihkar, dat garrasepmosit čuohcá sidjiide geat unnimusat leat leamaš mielde dáid dagaheamen. Álgoálbmogiidda ja gefiide. Eanaš sajiin máilmmis gullet dát guokte seamma jovkui, celkkii Larsen ja gohčui atnit muittus ahte Norga ferte áŋgiruššat álgoálbmotrivttiid ovddas maiddái dáppe, iige dušše olgoriikkas.

 – Ruoná energiija áŋgiruššamis lea buorre ulbmil. Muhto seammás oaidnit ahte lonuhat ruoná biergobuvttadeami, boazodoalu, ruoná energiijain, nu manná dat mii dás livčče ávkin dálkkádaga dáfus, duššái.

 

Gohčui áŋgiruššat olbmuid ovddas

Larsen logai leat servodatovdáneami ánssášit politihka mii oaidná olbmo dehálažžan resursan, ja nu dáhtui áŋgiruššat olbmuid ovddas ja dan máhttu ovddas mii davviguovlluin lea.

 – Dál lea mis teknologiija, olbmot ja máhttu. Buot lea heivehuvvon hábmet nannosat davviguovllo-áŋgiruššama mii addá báikkálaš návccaid vuhtiiváldit dálkkádaga, olbmuid árgabeaivvi ja álgoálbmotdoaimmaid.

 

- Advertisement -
-Almmuhus-