-Almmuhus-
-Almmuhus-
Featured box1Boanddat ohcan heahte­veahki: – Ii soaitte šat boahtte jagi doaibma mis, nu...

Boanddat ohcan heahte­veahki: – Ii soaitte šat boahtte jagi doaibma mis, nu duođa­laš lea dilli

-

-

Guovdageainnu njeallje boandda leat dál ohcan suohkanis heahteveahki go lea nu issorasat divron sin doaibma, muhto suohkanis ii oro árbmu gal viežžan láhkai.

Mii leat gullan ahte Guovdageainnu suohkan lea juolludan miljovdnabeale boazodollui heahteveahki. Gullon lea maid ahte Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji, Hans Isak Olsen, lea mielas leamašan suohkana entreprenevrraid muohtaboltunšiehtadusaid ođđasit geahčadit.

Dál leat Guovdageainnu suohkana njeallje eanandoalli maid dieđihan ahte dál ii gánnit šat sin doaibma, ja dakko bokte de bivdet ge suohkanis sii maid heahteveahki.

Heahteveahki leat sii meroštallan fertet leat miljovnna ruvnno.

Vuosttaš vuorus leat suohkana bealis dego diškalan galbma čázi sin njeaiga.

Loga maid:
– Ártet go dušše ovtta ealá­husa ektui čáje­hit doarjaga

Visot divron

Guovdageainnu boanda, Nils Andreas Tornensis, lea aiddoládje huksen náveha máŋgga miljovdnii, ja áigu biebmat vuovssáid dassážii go oažžu vejolašvuođa oažžut mielkeeari vai beassá gusaid oastit.

Dál sáhttá dat plána nohkan dasa juo ovdal go lea albmaládje boahtán johtui.

Ágga dasa lea hui álki. Su doaibma lea divron hui olu dán jagi. Earret eará lea divatkeahtes diesel divron ovcciin ruvnnuin juohke littaris 2021 ektui, dahje badjel 85 proseanttain. Šibitjáffut lea divron 1000 ruvnnuin seahkas, dahje 30 proseanttain, ja gieddegilvva guđain ruvnnuin juohke kilos 2021 ektui, dahje badjel 145 proseanttain. Dasa lassin leat huksenbiergasat divron maid hui olu, ja visot mii juo sis adno doaimmahit beaivválaš eanandoalu.

– Visot lea nu olu divron maid mii šaddat atnit dadjat beaivválaččat iežamet doaimmas, lohká son, ja duođašta Ávvirii daid hattiid.

Ii gánnit šat

Tornensis muitala ahte sis lea nu deardagasas dál dilli, ahte boahtte jagi dán muttos ii soaitte doaibma šat.

– Mis johtá olu ruhta gieđaid čađa, muhto lea nu ahte ruhta manná dušše čađa gieđaid ii ge báze šat dienas. Nu go dál lea, de ii dárbbat dietnasa šat ii jurddahit ge, muhto nagodit goluid hálddašit, nu duođalaš lea dál dilli, lohká son.

– Danin mii leat ge bivdán dál suohkanis heahteveahki, ahte mii fertet juogalágan veahki oažžu dál vai nagodit hálddašit olles doaimma. Nu go dál lea, de ii leat das birgejupmi, jus mun juo duođa dajan, muitala son.

– Movt orru go Guovdageainnu suohkana hálddahus lea ávžžuhan politihkkariid ahte eai berre doarjut din go suohkana ekonomiija ii leat buorre?

– Na dat lea váivi gullat. Sávan goit ahte politihkkarat nagodit gávdnat ruđa juogasajes, vai mii nagodit doalahit doaimma, lohká son.

– Eanandoallu han lea liigešiehtadallamis ožžon stádas liigedoarjaga gokčat goluid go doaibma lea nu olu divraset šaddan. Ii go dat lean doarvái?

– Na, muhto dat ii boađe ovdal go boahtte jagi. Dassážii leat mii ollen reastaluvvat máŋgii. Dat čájeha ge man duođalaš dilli lea mis dál, ahte ii soaitte min eanandoalus boahtte jahki oba gávdnot ge. Mi dárbbašit dál veahki, vai buovttahit boahtte jahkái, lohká Tornensis.

– Guovdageainnu suohkan gávnnai ruđa addit boazosápmelaččaide heahteveahki, ja sátnejođiheaddji lea mielas leamašan ođđasit šiehtadit Guovdageainnu muohtaboltunfitnodagaiguin, go golut leat lassánan hui olu sis. Berrešedje go de maid vuoruhit din doaimma doarjut heahtedilis?

– Lea čielggas ahte berrešedje heahteveahki vuoruhit midjiide maid. Mii olu ruđa atnit suohkanis, ja leat vearromáksit. Jus mii šaddat heaitit, de ii leat suohkanis šat oktage gii eanandoalu doaimmaha. Jus min ealáhusa áigot hávkadit, de lea dieđus buorre vuohki ahte eai doarjjo min ruđalaččat dál, lohká Tornensis.

Golbma miila ovttaguvlui

Tornensis muitala ahte leat veahá váttis Guovdageainnu suohkanis doaimmahit eanandoalu.

Earret eará son muitala ahte suoidnešaddu ii leat nu buorre go eará sajiin, ja dat mielddisbuktá ahte šaddet eanet atnit šibitjáffuid. Son muitala maid ahte giettit leat unnán ja danin šadda viidát vuodjit doallat gittiid. Dasa lassin borrá tráktor birrasiid guokte littara miilii vuodjit.

– Mun šattan guhkimussii vuodjit Áidejávrái gilvit ja láddjet. Dat lea badjel golbma miilla ovtta guvlui. Dat diehttelasat dahká ahte mu doaibma lea hui hearki dakko bokte go diesel divru, ja de čuohcá maid garrasit go gilvagat leat nu divrasat. Dasa lassin vel leat šibitjáffut nu olu divron. Ná ii mana dáiguin goluiguin obanassiige. Danin lea dehálaš dál suohkan lea mielde doarjut min, lohká son.

A-a, muhto juo

Guovdageainnu sátnejođiheaddji, Hans Isak Olsen, lea hui positiiva Guovdageainnu eanandolliid doarjut, muhto ii nu go ohcan lea sáddejuvvon.

– Álggos áiggun lohkat ahte mun gal lean mielas doarjut sin goluid go nu olu leat golut lassánan, nu dat  lea vejolaš suohkanis dahkat, lohká son.

Liikká ii loga Olsen sáhttit doarjut nu go ohcan lea boahtán.

MIELAS DOARJUT: Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji, Hans Isak Olsen, lohká iežas mielas doarjut boanddaid lassigoluid. Govven: Nils Johan Vars (Vuorkágovva)
MIELAS DOARJUT: Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji, Hans Isak Olsen, lohká iežas mielas doarjut boanddaid lassigoluid. Govven: Nils Johan Vars (Vuorkágovva)

– Nu go ohcan lea sáddejuvvon, ahte galget miljovnna oažžut maid, de juogadit gaskaneaset, nu eat sáhte doarjut sin. Dasa lassin áiggun maid dadjat ahte boanddaid heahtedilli ii leat nammaduvvon nationála heahtedillin, nu go boazodoalus lei. Dakko bokte leat dát guokte ášši goabbatláganat, lohká Olsen.

– Suohkana hálddahus lea evttohan ahte suohkan ii doarjjo boanddaid. Maid dan birra oaivvildat?

– Mus ii leat miella dien árvalusa čuovvolit, muhto dárbbahan eanet dieđuid ja vejolaččat gulahallat singuin buorebut. Vejolaš lea ahte mii geahččat dan erohusa maid dat golut leat mielddisbuktán, ja dat lea min vuolggasadji. Dieđus eaktuda ahte suohkanstivra lea mielas doarjut sin, jus dat doarjja galgá sidjiide. Mus lea miella doarjut sin, ja maid eará ealáhusaid Guovdageainnus.

Guovdageainnu suohkanstivrras lea čoahkkin boahtte gaskavahku, geassemánu 22. beaivvi.

-Almmuhus-