– Lea váivi smiehtadit ahte alit oahppoásahusat ja dutkamis leamaš guovddáš rolla dáruiduhttinpolitihka čađaheamis, čállá UIT Sámi girjjálašvuođa vuosttašamanueansa Lill Tove Fredriksen.
Makkár oassi lea dutkamis, ja obalohkái alit oahppoásahusain leamaš dáruiduhttima politihka hárrái? Makkár ovddasvástádus lea dáin ásahusain otná servvodagas sámi servvodaga ovddideami hárrái, ja maiddái dan hárrái mo galgá loktet dáža servvodaga máhtu sámi servvodaga ja kultuvrra birra?
Lea váivi smiehtadit ahte alit oahppoásahusat ja dutkamis leamaš guovddáš rolla dáruiduhttinpolitihka čađaheamis. Lei politihkka man ulbmil lei duššadit sámi kultuvrra ja loktet dárogiela ja dáža kultuvrra áidna giellan ja kultuvran. Sullasaš assimilerenpolitihkka lei Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Tore Johnsen čállá dán birra Ságatis guovvamánu 7. b. 2024. Mikkkel Berg-Nordlies gis lea bihttá neahttaáviissas Khrono guovvamánu 4. b. 2024.
2024 áviisadigaštallan čájeha eará beali dutkama ja assimilerema oktavuođas, go digaštallan akademiija dekoloniserema birra mii lei 2018:s. Riikkaidgaskasaš studeanttaidsearvi SAIH mearridii 2018 jahkečoahkkimis resolušuvnna: «Alit oahpu dekoloniseren», ja dát dagahii oalle garra vuostálastima Norgga universitehta rektoriid ja ollu dáža akademihkkáriid gaskkas, nu mo dán artihkkalis muitaluvvo Khronos čakčamánu 16. b. 2018.
Vuosttaš sámi čállit ledje muitaleaddjit guđet bohte nana ja rikkis njálmmálaš árbevierus. Sii gálle luottaid čálakultuvrii, go geavahišgohte peanna muitalit muitalusaid ja sámi árbevirolaš máhtu birra. Sis lei áigumuš, ja doaivva, ahte go eiseválddit ožžo albma dieđuid sámiid dili birra, de láhttešedje vuoiggalaččat sámiid hárrái. Álgočállit nu mo Johan Turi ja Anders Larsen almmuheigga girjjiid 1900-logu álggus. Dálaáiggi jienat nu mo Máret Ánne Sara ja Ella Marie Hætta Isaksen, joatkiba muitalit sámiid perspektiivvas. Min álgočállit ovddidedje sámi servvodaga iešárvvu, sámegiela, sámi kultuvrra ja viisodaga, ja vuostálaste koloniserema ja allimilašuvnna. Máret Ánne Sara guovttos Ella Marie Hætta Isakseniin joatkiba rámisvuođain dán rikkis, máŋggadáiddalaš árbevieru.
Sámi čálliid muitalusat dávistit Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raporttas, mii geigejuvvui Norgga Stuorradiggái geassemánu 1. b. 2023. Muitalusat olbmuid dáruiduhttinpolitihka vásáhusaid birra leat ge dehálaš oassi raporttas. Norgga eiseválddiin leat buorit áigumušat. Dan oaidná go geahčasta St. Dieđ. 5 (2022–2023) Langtidsplan for forskning og høyere utdanning 2023–2032. Govva das lea ahte sámi kultuvrras lea dehálaš sadji Norggas. Vai buorit áigumušat buvttašedje sávvojuvvon konsekveanssaid, de fertejit máŋggat aktevrrat searválaga barget, nu mo sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto čállá Ságatis guovvamánu 7. b. 2024. Buriid sániid mielde, de livčče eiseválddit guossuheamen gáhku. Duohta juolludandaguid mielde, addet moaluid.
Ođđajagemánu 31. b. 2024 jearahii Khrono Dutkanráđi ođđa Porteføljestyre for banebrytende forskning jođiheaddji professor Terje Lohndal. Stivra man son jođiha lea okta Dutkanráđi 11 stivrras, ja dat galgá njealje jagi badjel juolludit 6 miljárdda kruvnnu earret eará friddja prošeaktadoarjjan. Okta proseanta, dušše dán ovtta porteføljeestivrra ruđas, livččii eanet go dat maid departemeanttat jahkásaččat juolludit Porteføljestyre for samisk samfunn og kultur (Sámi servvodaga ja kultuvrra porteføljestivra). Makkár muitalusa áigot Norgga ráđđehusa departemeanttat muitalit dáid juolludemiiguin?
Lea váttis čielgasii oažžut mo dán gaskkusteami galgá dulkot. Vearrámus livččii jos dát govvida Orwellalaš dublespeak. Sávan ahte ii leat das sáhka. Buoremus livččii ahte olgešgiehta ii leat riekta ádden maid gurotgiehta lea fáipumin. Sávvamis sáhtášeimmet dán ášši gálgat farggamusat.
Lill Tove Fredriksen
UiT Norgga árktalaš universitehta Sámi girjjálašvuođa vuosttašamanuensa
