– Nordkalottfolket bellodaga nu gohčoduvvon «elithtasámiid» falleheapmi boahtá máidnasiin ahte systema lea ráhkaduvvon nu ahte dat doaibmá dábálaš olbmuid vuostá, čállá kronihkkačálli.
Imaštalan ja vuorrastuvan Nordkalottfolket retorihka geažil. Sii geavahit vugiid sirret «min» (Nordkalottfolket) «sis» (eksterna elihta). Dát vuohki lea uhcán konstruktiiva. Guovddáš čuoggát leat:
Mii-sin-vuostá: Populisttat časket servodaga guovtti jovkui: «álbmotlaš Nordkalottfolket» ja «issoras sámeelihta». Sii atnet iežaset álbmoga áidna rivttes jietnan, álkidahttit váttis áššiid riidaleapmin buori (min) ja bahá (sin) gaskkas.
Elihtaid gilkorastin: Sii gohčodit iežaset vuostálastiid «elihtan», mii lea gáidan dábálaš olbmuid dárbbuin ja árvvuin. Nordkalottfolket nu gohčoduvvon «elithtasámiid» falleheapmi boahtá máidnasiin ahte systema lea ráhkaduvvon nu ahte dat doaibmá dábálaš olbmuid vuostá. Govva maid sii buktet lea ahte sii sáhttet buot váttisvuođaid čoavdit ja sii leat rávddabeale olbmuid jietna.
Buktit «bullshit»: «Bullshitting» lea filosofa Frankfurt essayas on Bullshit čilgen nu ahte addá jalgadasa leš go čuoččuhus duohta vai ii. Bullshitting geavahuvvo jos áigu hálahit olbmuid dahje addit buori gova alddis. Hutkojuvvon čuoččuhusat ja fáktádieđuid duššin dahkan leat juonat mat gullet bullshittingii. Čuvodeddjiid doarjja lea dán praksisa stuorra vuoitu. Dán govvii gullá maid čuoččuhus ahte boazosámit leat stuorra elihta. Duohtavuođas ii leat dán joavkku ekonomiija dakkár mii gulašii elihtii, ii ge oahppodássi leat dakkár ahte sáhtášii gohčodit sin elihtan. Bullshitan liikká dohkke buktit dakkár čuoččuhusaid.
Oaffarrollii loaiddastit: Sii ovddastit iežaset elihta vuoigatvuođaid oaffarin ja sii leat dakko bokte vealahuvvon. Dát dáhkida sin iežaset daguid ja sii ožžot empatiija. NRK Nordnytt 29.02.2024 sáddagis lea Norgga Alimusriekteášši birra, mas gieđahallo guđet galget oamastit Kárášjoga gieldda eatnamiid. Nordkalottfolket parlamentáralaš jođiheaddji Toril Bakken Kåven cealká prográmmas: «Det er samer som taper rettigheter mot at enkelte elitesamer skal få dem … for den samiske befolkninga betyr det helt klart at vi har fått et sett med A-samer og et sett med B-samer. Noen er mer verdt enn andre, det er det ingen tvil om.» («Leat sápmelaččat guđet masset vuoigatvuođaid vai eará sápmelaččat galget daid oažžut … sámi álbmoga dáfus máksá dat ahte mii leat ožžon A-sápmelaččaid ja B-sápmelaččaid. Muhtumiin lea eanet árvu go earáin, dat lea áibbas čielggas».)
Álkidahttima evangelium: Sii álkidahttit moalkás gažaldagaid, juoga mii dahká ahte sin áigumušaid lea álkit olahit ja vuohkkásut áddet sidjiide guđet dovdet iežaset dábálaš politihkalaš ságastallama olggobealde.
Moralismma gokčasat: Sii ovddidit iežaset oainnuid morálalaš konteavsttas, gáibidit morálalaš alladássásašvuođa mii boktá vuoiggalašvuođadovddu ja dahká sierramielalašvuođa boasttuvuohtan. Duohtavuođa bestojumiid gokčasa duohken oaidná ahte olmmošvierru skierbmu. Dábálas olmmošvierru lea ii fallehit vuostálasti bearraša, ja aŋkke ii mánáid, muhto Sámedikki mánáidgárddiid ovddidanášši oktavuođas fallehedje Nordkalottfolket juste sámegielat mánáid. Ságatis 23.11.2023 čujuha sámediggeráđđelahttu Runar Myrnes Balto Nordkalottfolket čuoččuhussii ahte nuvttá sámegielat mánáidgárdesajit, mii lea ortnet man Sámediggi eanetlohku lea mearridan, addá ovdamuniid lihkolaš elihtasámiid mánáide. Imaš lea duođaid oaidnit mo vánhemat, guđet rahčet ovtta máilmmi áitojuvvon álgoálbmotgiela ovddas, durddiduvvojit. Dát lea čalbmáičuohcci go Nordkalottfolket han stivre sihke Fefo ja Finnmárkku fylkkagieldda, ja lea Sámedikki stuorámus opposišuvdnabellodat.
Mun lean geavahan, ja geavahan ollu návccaid sámegiela seailluhit ja nannet. Bajásšadden Porsáŋggus 1970- ja 1980-logus. Ollesolmmožin ohppen ođđasit sámegiela, ja juohke beaivvi barggan vai mu mánát oahpašedje sámegiela, ja geahččalan movttiidit sin vai sis livččii giellamiella. Ii leat álkes bargu, muhto munnje dat addá stuorra ilu ja siskkáldas, čiekŋalis sajádaga iežan historái, dálááigái, ja boahtteáiggi dovdduid. Munnje ii livčče dát vejolaš oadjebas giellaguoddid haga, dahje jos mus eai livčče eatnigielat oahpaheddjiid Finnmárkkus eret. Sámedikki mánáidgárdeovddideapmi buktá oadjebasvuođa go jurddašan ovddeš Nordkalottfolket jođiheaddji, Toril Bakken Kåvena cealkámuša: «vårt samiske språk er norsk» («min sámi giella lea dárogiella»), man son celkkii earret eará Ságatis njukčamánu 21.b. 2021. Mu dieđuid mielde ii leat vel oktage Nordkalottfolket jođihangottis vuosttaldan dán cealkámuša. Dáruiduhttin čuozai giela várjaleddjide garrasit. Sii leat liikká nákcen seailluhit ja ovddidit sámegiela, ja iežaset váimmu gullevašvuođa.
Nordkalottfolket dieđusge eai leat ieža hutkan populisttalaš retorikhka. Dakkár retorihkka lea viidát leavvan riikkaidgaskasaččat. Ii suige ihcalis leat čuožžilan. Murdochváldegotti váikkuhus oarjemáilmmi demokratiijaid servodatságastallamii lea oalle čielggas. Nordkalottfolket lea dán populismma skádja. Dáid searvvis dáidet Nordlys aviisa oktan A-Mediain min iežamet báikkálaš Murdochan? Balkaniserenčuoččuhusat dan guvlui čujuhit.
Vaikko ii leat iešalddis boastut čuovvut riikkaidgaskasas rávnnjiid, de lea populisttalaš retorihkka dakkár maid berrešeimmet garvit. Davviamerihkálaččat, guđet orrot stuorra servodagain, sáhttet vel eallit skierbmi almmolaš ságastallamiin, muhto midjiide, guđet eallit nu lahkalaga olles áiggi, šattašii dat duođaid váivválaš.
