-Almmuhus-
OĐĐASATSuoma Sámi njunnošat beahtahallan

Suoma Sámi njunnošat beahtahallan

-

-

Odne mearriduvvui Suoma riikkabeivviin, ahte sámediggeláhka ii ođasmahtto. – Golmma jagi bargu manai duššás, dadjá Suoma sámedikki njunuš Klemetti Näkkäläjärvi.

Suoma Sámedikki golbma ságadoalli ledje hui beahtahallan maŋŋel go Suoma riikabeaivvit mearridedje hilgut ođđa sámediggeláhkaevttohusa. 

Klemetti Näkkäläjärvi dadjá YLE Sápmái ahte seammás Suopma lávkii maŋos olmmošvuoigatvuođain.

– Dieđusge beahttašupmi lea stuoris. Dat lea čielggas, ahte Suopma lávkii olmmošrivttiin lávkki hui maŋosguvlui. In sáhte oba govahallat dan dili ahte ná manai. Dás manai golmma jagi bargu aivve duššás, dadjá son  Ylei.

Dá lea ášši:

Suoma riikkabeaivvit jienastedje odne sámediggelágas. Jienasteamis riikabeaivvit mearridedje doalahit dálá sápmelašmeroštallama jienaiguin 162–28.

 

Riikkabeivviin jienastedje guktii das makkár galggašii leat ođđa sámediggeláhka Suomas. Vuosttaš jienasteamis ledje ráđđehusa sámediggeláhkaevttohas, man maiddái sámediggi doarju, ja vuođđoláhkaválljogotti ságadoalli Johannes Koskinena evttohus vuostálaga. Dán jienasteamis 171 áirasa jienastedje Koskinena evttohusa bealis ja 16 dorjo ráđđehusa evttohusa. Guovttis jienastedje guoros ja 10 ledje eret.

 

Nubbi jienasteamis vuostálaga ledje Johannes Koskinena evttohus ja vuođđoláhkaválljogotti smiehttamuš. Dán jienasteamis vuođđoláhkaválljogotti smiehttamuša bealis jienastedje 162 áirasa ja 28 dorjo Koskinena evttohusa. Eret ledje ovcci áirasa. Vuođđoláhkaválljogotti smiehttamušas evttohedje ee. doalahit dálá sápmelašmeroštallama.

 

Gáldu: YLE Sápmi

 

Ii lean jáhkkán

Klemetti Näkkäläjärvi gal lei jáhkkán dat manná bures.

– Gal dat osku lei hui garas dasa ahte dat galgá mannat bures, go leimmet ožžon dan ráđđehusprográmmii ja dat lei ráđđehusa evttohus. Ráđđehusbellodagat eai mannan dan duohkái, vaikke dat lei jo kompromissaid boađus. Dat lea issoras dilli, ahte ii sáhte luohttit alimus mearridanorgána lea guođđán vuhtii válddekeahttá dan man ovdii ieš lea hui duođas bargan, dadjá son Ylei.

 

Henriksson gesii evttohusa

Vuoigatvuohtaministtar Anna-Maja Henriksson (ráb) geassá sámediggeláhkaevttohusa eret riikkabeivviin. Henriksson lea dadjan ahte sus eai leat šat navccat bargat dainna áššiin ja ahte son lea čađa váiban. ILO 169 -soahpamuša ovdáneamis ii leat vel diehtu, čállá maid Yle Sápmi.

 

Illudit maid

Dát mearrádus lea bohciidahttán máŋggalágán dovdduid suomabeale Sámis. Okta joavku, mii illudii bohtosiin, lei Vuovde-, guolástan ja duottarsámit -searvi, mii čálii dálan jienasteami maŋŋá almmolaš Facebook-siiddus, ahte golmma jagi nuvttá eaktodáhtolažžan dahkkon bargu buvttii bohtosiid.

 

-Almmuhus-