Nubbiluohkálaš Jona Heandarat lohká lea hui somá fárret ođđa skuvlalanjaide go son ii loaktán boares skuvllas. Soai leaba etniin mielde fárreheamen skuvlaluohká dávviriid ođđa skuvlabráhkáide ovttas eará váhnemiiguin ja ohppiiguin.
Kárášjoga skuvla lea fárremin boares skuvlaviesuin ođđa skuvlabráhkáide Niitonjárgii. Maŋŋebárgga ledje mánáidskuvlla váhnemat ja oahppit gurpon iežaset skuvladávviriid biillaide ja fievrredan ođđa skuvlalanjaide.
– Lea somá fárret deike go dáppe lea nu fiinnis. Mun in liikon boares skuvlla lanjaide, muitala Jona Heandarat Sara gii vázzá 2A-luohkás. Son muitala sii lea ovccis su luohkás, muhto sii galget leat seamma lanjas go nubbi Á luohkká ja dalle leaŧ sii oktiibuot 20 oahppi luohkás.
– Liikon eanemus sámegielfágii, lohká Jona Heandarat ja muitala son máhttá juo lohkat sámegiela. Muhto rehkenastimii ii leat nu váibmil.
Kárášjoga skuvlla rektor Mai Britt H. Balto muitala ođđa Kárášjoga skuvla galgá leat gárvvis 2026/2027 ja dalle álgá Jona Heandarat Sara viđát luohkái ja beassá álgit ođđa skuvlii.
Mánáidskuvla fárrii maŋŋebárgga
Dorvvolaš skuvlageaidnu
Niitonjárgga ja joatkkaskuvlla luoddaearus ii leat lohpi vuodjit biillain Niitohárjái gaskal tiibmu 08.00 ja 15.00, dušše skuvlabusse beassá doalvut oahppiid dohko. Váhnemat ja earát geat lávejit mánáid doalvut skuvlii, eai beasa vuojihit mánáid bussejorgalanbáikái. Váhnemat fertejit guođđit mánáid luoddaearus ja vuodjit birra Niitonjárggageainnu. Kárášjoga skuvlla rektor Mai Britt H. Balto lohká Ávvirii ahte mánát sáhttet čuovvut váhnemiid sin bargosadjái ja das vázzit skuvlii vai mánáin lea dorvvolaš skuvlageaidnu.
– Eai sáhte. Moai gal dolvo mánáid deike, lohkaba váhnen guovttos. Sáhttá vahku geahčen boahtit eará vuogádat go dalle leat mii oaidnán mo doaibmá, Anne Marita Gaup Sara ja Sara Louise Hegge.
– Adnošii busseortnet go nie lea, dalle beasašedje buot mánát dearvan skuvlla lusa, iige hehtteše johtolaga. Orru veaháš issoras geainnu ala máná guođđit, lohkaba.
Váhnemat ja oahppit fárremin
Siste leat váhnemat gurpon skuvlabevddiid ja stuoluid ja lea ordnemin daid vuohkkasit latnjii. Mánát ges vihket olggos sisa ja orrot juo loaktimin bures.
– Mánát leat gealdagasas ja orrot nu liikomin dán ođđa báikái. Leat buorit hivssegat. Boares skuvllas ledje hivssegat kealláris ja mánáid mielas lei dat hui issoras. Máŋggas manne oktanaga hivssegii go sin mielas lei keallir nu ruojus. Dáppe leat hivssegat nu lahka, muitaleaba Anne Marita Gaup Sara ja Sara Louise Hegge.
Váhnen Sara Louise Hegge muitala su mielas orui skuvlalatnja nu stuoris go bođii, muhto go stohpogálvvuid leat buktán sisa, de ii lean gusto nu stuoris.
– Mu mielas lea mannan bures fárrehit dávviriid deike, lohká Sara Louise Hegge.
Nordlys valáštallan searvvi veahkehii
Dievva Nordlys valáštallansearvvi miellahtut bohte guđa áigge eahkedis maŋŋebárgga veahkehit Kárášjoga skuvlla fárret skuvlabráhkáide Niitonjárgii. Gievrras rávis olbmot oidnojit gurpumin lossa báberkássaid ja stohpogálvvuid nu go bevddiid, stuoluid ja girjehilduid stuorra guorbmebiillaide boares skuvlašiljus.
– In dieđe gallis mii leat, olu ainge. Dát lea oassi Kárášjoga ođasmahttimis, lohká Jens Åge Holmestrand gii maid lea vázzán dán skuvlla.
Gaskaskuvlla lanjaid leat juo mealgat gurren, nuppi gearddis leat velá báhcán dievva báberkássat látnan guhkesfeaskárii.
Bargiidviessu
Sierra bráhkás leat stuorra guoros lanjat. Rektor Mai Britt H. Hansen muitala ii leat hálddahusviessu, muhto bargiidviessu gos bargiin leat bargosajit. Mánáidskuvla lea sierra skuvlabráhkás ja nu lea maid nuoraidskuvla. Buot bráhkain leat hivssegat ja maiddái heaisa/hissa nuppi geardái.
– Dát lea bargiidviessu. Dáppe leat buot dat bargolanjat, boddolatnja ja kantuvrrat. Mun ihttin fárren deike. Odne fárre smávvaskuvlla ossodatjođiheaddji deike ja mii earát fárret ihttin. Oahpaheaddjit leat buktán bevddiid ja iežaset dávviriid, lohká rektor Mai Britt H. Hansen.
Vuhtto ahte áiddo leat gárven skuvlabráhkáid go málaspánnjat ja bargoreaiddut leat duos dása čohkkejuvvon. Eanaš lanjaide eai leat geargan stohpogálvvuid buktit.
– Mis leat dál 239 oahppi, muhto rievdá veahá. Olbmot ožžot unnit mánáid go ovdal. Dat mii lea somá oaidnit, lea ahte mánnábearrašat fárrejit deike. Leat maid boahtán bearrašat geaid váhnemat leat dáppe bajásšaddan ja ieža háliidit dál oahppat sámegiela ja ahte sin mánát ohppet sámegiela ja muhtimat bargguid geažil. Muhto mis eai boađe leat nie olu mánát go ovdal, go bearrašiin leat dál gaskal guokte ja golbma máná gaskamearálaččat, lohká rektor Balto ja lasiha:
– Nu lea dilli miehtá Norgga ahte šaddet unnit mánát.
