-Almmuhus-
OĐĐASATSámástan–ávžžuhusain boktán digaštallama

Sámástan–ávžžuhusain boktán digaštallama

-

-

Čálus, man Risten Inga Utsi almmuhii manna bearjadaga, lea juhkkon badjel 20 geardde Facebookas. – Mearkkaša ahte lean deaivan juoga man olusat soitet jurddašit, muhto eai leat lohkan jitnosit, dadjá Utsi ieš.

– Dál, go lean ieš eadneolmmoš, de lean fuomášan juoidá hirpmahuhtti. Leat gusto ollu sápmelaččat geat eai hála iežas mánáide sámegiela. Nu de dárustit dego albma dážat mánáide, ja de sámástit fas iežaset oahppásiin. Manne??

Nie dat Risten Inga Utsi álggaha čállosis man almmuhii mannan bearjadaga iežas Facebook-siiddu bokte. Fáddán su čállosis leage juste dat go sámegielat váhnemat válljejit dárustit mánáideasetguin.

– Mun ledjen iežan sámegielhálli skihpáriiguin háleštan dán birra, ja mii fuomášeimmet ahte máŋggas válljejit dárustit iežaset mánáiguin, erenoamážit jus nubbi váhnen lea dárogielhálli. Dát hirpmahuhtii ja munnje šattai dehálažžan čalmmustahttit dán ášši, čilge Utsi.

Olles čállosa beasat lohkat vuollelis áššis.

 

Alcces maid váttis

Risten Inga muitala iežas álot leamaš giellaberošteaddjin. Sus lea maid dážairgi ja vaikke leage dán čállosa čállán, de muitala iežas maid šaddat muitit sámástit.

– Munnje maid sáhttá váttis hállat čielga sámegiela iežan mánáin, erenoamážit jus irgi lea lahka, muhto mun geahččalan muitit dan dahkat, lohká son.

«Mo son mánná dovdá, gullá ahte eadni/áhčči hállá giela maid son ii ádde. Ja go stuorru, de soitet garra dovddut baddjánit go lea massán eadnegiela maid livčče nuvttá oahppan jus beare vánhen livčče smiehtastan. Jus DON it hála iežat mánnái sámegiela, de leat DON bissehan du boahttevaš buolvva sámásteamen. Váivi jurddašit. Juohke áidna mánná gii massá giela vánhemiid dihtii, lea stuorra roassun sámegiela boahtteáigái.»

Risten Inga Utsi, iežas facebook čállosis

 

Fertet ovddasguvlui jurddašit

Risten Inga lea iežas čállosis čállán maid dan birra mo mánná sáhttá dovdat go váhnen hállá eará giela go maid sutnje lea oahpahan.

– Giella han lea identitehta, danne lea dehálaš jurddašit maid ovddasguvlui. Mo mánná dovdá rávisolmmožin jus ii leat beassan oahppat sámegiela? Dasa sáhttá dát roassun šaddat, oaivvilda Risten Inga Utsi.

 

– Ii lean jurdda cuiggodit geange

Son lohká ahte su čálus lei oaivvilduvvon dego dakkár šuohkeheapmin, iige loga iežas lávet ná njuolggočoallin dábálaččat.

– Mu mielas lea dehálaš loktet dán hástalusa giellagáhttema dihte, vaikke soaitá sensitiiva fáddá. Muhtimat soitet dovdat ahte cuiggodan sin, muhto mus ii lean gal jurdda cuiggodit geange persovnnalaččat, čilge Utsi.

Su čálus lea ožžon olu fuomášumi, ii ge Risten Inga Utsi, loga iežas vuordán dán.

– Olusat leat kommenteren ášši ja leat olu positiiva čállosat, olusat maiddái muitalit mo ieža sámástit mánáideasetguin.

Risten Inga Utsi čállosa beasat oaidnit dás, ođas siiddu jus ii iđe dalán:

Dál go lean ieš eadneolmmoš, de lean fuomášan juoidá hirpmahuhtti. Leat gustto ollu sápmelaččat geat eai hála iežas máná…

Posted by Risten Inga Utsi on 4. December 2015

 

– Ii leat menddo maŋŋit sámástišgoahtit

Utsi sávaldat lea ahte su čálus sáhttá váikkuhit muhtin váhnemiidda nu ahte heitet dárusteames mánáideasetguin ja baicce sámástišgohtet.

– Jus 2-3 váhnema lean nagodan jorgalahttit, de lean duđavaš, dadjá son ja joatká:

– Vaikke leat ge dárustan iežat mánáin de ii leat maŋŋit jorgalit. Sáhtát dál sámástišgoahtit, sáhtát lávlugoahtit sámegillii, stoagadettiin geavahišgoahtit sámegielsániid dahje ovdamearkka dihte máná bijahit sámegielat mánáidgárdái dahje skuvlii, vaikke dieđán ahte juste diet guokte maŋimuš molssaeavttu soitet leat váddása duohken.

 

Álggahit «Sámás mánáin» kampánja

Sámediggi lea ge 2016 bušehttii vuoruhan ruhtadit giellakampánjja man leat gohčodan «Sámás mánáin» ja sin áigumuš lea ge movttiidahttit váhnemiid sámástit mánáideasetguin.

– Gielladilli lea rievdan jagiid mielde ja dat gávdnojit hástalusat giellageavaheami dáfus, danne lea dákkár kampánjii dárbu, čilge sámediggeráđđelahttu Silje Karine Muotka.

Ášši joatká gova vuolábealde


Silje Karine Muotka lohká iežas maid šaddan vuđolaččat jurddašit giellageavaheami birra go šattai eadnin. Dás oaidnit Muotka go galledii Badjemánáid beaiveruovttu diibmá.
Vuorkágovva: Inga Marie Guttorm

 

Muotka muitala ahte dán áigge váhnemat dovdet deattu juohke sajis, giellageavaheami dáfus.

– Sii sáhttet vásihit gažaldagaid dearvvašvuođabargiin ja earáin dan birra go válljejit sámástit mánáideasetguin ja besset dávjá gullat ahte deháleamos han lea oahpahit dárustit. De lea buorre jus gávdno kampánja mii doarju dáid váhnemiid, mii muitala ahte giellagáhtten ja sámásteapmi lea dehálaš, muitala son.

 

Ieš maid šaddan válljet

Silje Karine Muotka ieš orru olggobealde guovddáš sámeguovllu ja muitala iežas maid šaddan garrasit jurddašit giellageavaheami birra. Son oainnat lea oahppan sámegiela easka ollesolmmožin.

– Go šadden eadnin, de fertejin mearredit bijan go máná sámegielat mánáidgárdái, bijan go máná sámegielat luohkkái ja nu ain. Mun dihten ahte jus dan válljen, de šattan ieš maid rahčat. Ledje olu jurdagat dan dáfus mo mun ieš de nagodan su čuovvolit, makkárin šaddá boahtteáigi, nagodan go su veahkehit skuvlabihtáiguin ja nu ain, muitala son.

 

Muotka háliida ge danne maid giitit Risten Inga Utsi go fuomášuhtii dán hástalusa Facebook bokte.

– Mii dárbbašat olbmuid geat rahpasit muitalit dákkár árgabeaivve válljejumiid birra ja geat fuomášuhttet dákkár áššiid. Danne háliidan ge maid giitit su dán ovddas, lohká sámediggeráđđelahttu.

-Almmuhus-