Duodje Nordlánnda oažžu badjel 300 000 ruvnnu doarjaga Sámediggeráđis.
Sámediggeráđđi lea Duodje Nordlánndai juolludan 308 000 ruvnno doarjjan stuorát duodjeáŋgiruššamii, ja mihttu lea ovttastahttit guovllu duodjeaktevrraid viiddidan dihte fálaldaga mánáide ja nuoraide.
Sámediggeráđđi lea ilus go sáhttá doarjut dan buori barggu maid Duodje Nordlánnda doaimmaha, ja sidjiide addit vejolašvuođa viiddidit fálaldaga.
– Sámediggái lea dehálaš doarjut buriid initiatiivvaid mat ovttastahttet ja viidáseappot ovdánahttit Julevsámi guovllu duoji. Mii oaidnit ahte lea stuora dárbu daidda aktevrraide ja sin máhttui vai boahttevaš buolvvaide gaskkustuvvo sámi kulturárbi, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).
Válljet duoji ealáhussan
Duodje Nordlánnda ja Árran Julevsáme guovdásj leat ovttasráđiid ohcan doarjaga Sámedikkis vai sáhttet viidáseappot ovdánahttit iežaset barggu ja ovttastahttit daid doaimmaid maid ieža, Divtasvuona ASVO, Árran Julevsáme guovdásj ja Hábmera suohkana kulturskuvla lágidit. Dál áigot guovllu duodjeaktevrrat vuosttaš gearddi ovttasbargat duoji gaskkustemiin ja duodjeoahpahusa lágidemiin.
Duodje Nordlánnda lea okta guđa regiovnnas riikaorganisašuvnnas Sámiid Duodji. Prošeavtta ulbmilin lea álggahit duodjedoaimmaid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide.
– Duodjeáŋgiruššama boađusin galggašii šaddat ahte eanet olbmot válljejit duoji ealáhussan boahtteáiggis. Jus eanet olbmot galget válljet duoji ealáhusgeaidnun, de fertet máhtu háhkat sidjiide ja fállat guđetge lágan kurssaid ja doaimmaid. Dákkár duodjeáŋgiruššan lea positiivvalaš duojáriidda geain lea duodji ealáhussan, sihke suohkanis ja guovllus, ja dát movttiidahttá dalle earenoamážit sin geat háliidit duoji eallinláibin, lohká sámediggeráđđi Hans Ole Eira (Gb).
Fálaldat mánáid ja nuoraid várás
Duodje Nordlánnda ja Árran leat soahpan ovttasbarggu ja geavahit Árrana duodjeviessun. Duodje Nordlánnda stivra lea ilus go ožžot doarjaga.
– Lea hui gelddolaš álggahit ovttasbarggu aktevrraid gaskka vai sáhttit viiddidit fálaldaga. Hui movttet lean go buohkat háliidit searvat dasa, dadjá Duodje Nordlánnda stivralahttu Marita Mikkelsen.
Duodje Nordlánnda lea maŋimus áiggi eanet heivehan iežaset doaimma mánáide ja nuoraide. Duodji lea dehálaš oassi sámi árbevirolaš máhtus mii ovdal lea fievrriduvvon buolvvas bulvii. Dálá áiggi lea dárbu eará arenaide gos oahpahit duddjot.
– Mis lea dehálaš rolla máhtu fievrrideamis buolvvas bulvii. Oaidnit maiddái ahte doaimmat maid mii lágidit sáhttet leat buorit giellaarenat. «Duodje sábmáj» (sámástit duddjodettiin) lei gielladoaibmabidju 10–14-jahkásaš mánáid várás. Mánáide lei dát autenttalaš giellaarena, seammás go ohppe duddjot. Mii leat ilus dainna ovttasbargguin guovllu aktevrraid gaskka, go dat lea hui deaŧalaš vai lihkostuvvat, dadjá Duodje Nordlánnda stivralahttu Marita Mikkelsen.
Doarjja mii lea 308 000 ruvnno juolluduvvo duoji ealáhusšiehtadusa investeren ja ovddidandoaimma ruđain.
