Duojár liiko ođasmahttit ja hábmet ođđa sámi biktasiid ja moderniseret gávttiid. Sutnje lea liikká dehálaš ahte árbevirolaš gákti oidno eanemusat, ja ahte bivttas čájeha gii don leat ja gosa gulat.
Sámi beassážiid beassá oaidnit čiŋaid vaikko makkár ivnnis ja iešguđetlágan hámis, ja feara guđe guovllu čiŋaid. Go sámit iešguđet guovlluin čoagganit messostallat, de gal gáktehealmmit šleŋggodit – silbbat ja gollit skillet ja šealgájit.
Goarrunmašiinna jurran dáidá olu ruovttuin gullon olu vahkkuid ovdal beassážiid.
Duojár, Anne Margaretha Oskal, duddjo árbevirolaš dujiid, muhto liiko maid hábmet ja goarrut modearna biktasiid.
– Somá juoidá fuobmát maid in leat oaidnán eará sajis
Son lea gávttiid moderniseren, muhto son lea maid hábmen juohkebeaivválaš biktasiid.
– Mu mielas lea somá juoidá fuobmát maid in leat oaidnán eará sajis. Ovdal mun lávejin jurddašit mo mun sáhtán gávtti hábmet earáládje, ja dál daid maŋemus jagiid lea leamaš veahá eambbo nu ahte sáhtán biktasiid maid goarrut. Ii fal nu ahte leat dušše sámi inspirerejuvvon, muhto oidno ahte leat sámi biktasat. Mun lean hui olu áiggi geavahan geahččat mo dat ođđa «mohtat» leat máilmmis ja mo daid heivešii heivehit midjiide.
Go duddjo, de sutnje lea maid dehálaš vuhtii váldit dan olbmo geasa duddjo. Oskalis lea unnaoappáš artista, Elin Kristina Oskal, geasa olu lea duddjon. Maiddái lávdebiktasiid.
– Maŋemus áiggiid lean hui olu iežan unnaoappážii gorron, ja de lean váldán vuhtii dan makkár olmmoš son lea ja mii sutnje heive.
– Lea maid erohus jus duodji galgá doaluide gosa ii dárbbat árbevirolaš gákti, de lea hui lunddolaš hábmet dan gávtti earáládje. Muhto mahkáš go oabbá gii galgá lávddi ala, de lea hui friddja jurddašit earáládje. De sáhttet ovdamearkka dihte leat buvssat maid goarun earáládje.
– Eai galgga boahtit árbevirolaš gávtti sadjái
Anne Margaretha Oskal liiko moderniseret sámi dujiid, muhto oaivvilda hui čielgasit ahte dat eai galgga boahtit árbevirolaš gávtti sadjái gal.
– Mu mielas lea jalla somá go nu olu nuorat ain čiŋadit árbevirolaš gávttiin. Mun jáhkán ahte jus mun livččen oaidnán ahte buohkat álget hábmet dakkár ođđamállet biktasiid, de soaittášin dovdat ahte dál mii fertet dan árbevirolaš gáktái fas mannat. Muhto go mun oainnán ahte leat aŋkke eanas dakkárat geat čiŋadit árbevirolaš gávttiin, de dat addá munnje veaháš eambbo friddjavuođa. Go mun in áiggo ahte ođđa biktasat galget boahtit árbevirolaš gávtti ovdii.
Dehálaš ahte čiŋain oidno gosa gulát
Oskal duddjo árbevirolaš dujiid seamma roahkkadit go sámi inspirerejuvvon biktasiid, dasa lassin go ieš vel hábme. Sus lea gullevašvuohta sihke Guovdageidnui ja Gárasavvonii, ja goarru goappašat guovllu čiŋaid, muhto sutnje lea dehálaš ahte ii seagut.
– Munnje lea čađaáiggi leamaš hui čielggas, go mis han lea sihke Guovdageainnu ja Gárasavvona gákti, ahte mun in seagut daid. Go lea Guovdageainnu gávttis inspirerejuvvon, de galgá oidnot ahte dat lea nu. Seammás go lea Gárasavvona gávttis inspirerejuvvon, de dat maid galgá oidnot hui čielgasit, dadjá son.
Sutnje lea árbevirolaš dujiid duddjon seamma dehálaš go earálágán biktasiid hábmet ja duddjot.
– Dat mii lei dehálaš juo álggu rájes, ovdal go oba álgen ge hábmet, lei ahte mun dovden iežan nanusin dien dásis ahte dieđán makkár dat árbevirolaš gákti lea. Go álgen hábmet, de in leat bidjan alccen makkárge rájiid, eará go ahte galgá oidnot guđe guovllu bivttas lea. Dat lea dušše dan dihte go dat lea mu mielas dehálaš. Bivttas galgá čájehit gii don leat ja gosa gulat.
– Somá ja kreatiiva leat várra sánit mat gullet oktii
Maiddái su goarrunmašiidna gal láve oalle jámma jurrat ovdal beassážiid, muhto dán jagi ii loga Guovdageidnui beassat beassážiid ja leaikkastallá ahte de gal dovdá veahá «duodjeabstineanssaid».
Go beassážiidda galgá duddjot ja ráhkkanit, de lea Oskalis dan dihte olu maid galgá jurddašit.
– Go galggan duddjot ja hábmet, mii ii galgga gákti leat, de mun jurddašan maid in leat ovdal oaidnán gostege eará sajiin. Dál lea maid veahá eambbo friddja gárvodit gáktelágán biktasiiguin maid go dušše árbevirolaš gávttiin. Eai leat rájit, ja diehttelasat lea maid erohus jus beassážat leat árrat dahje maŋŋit, mo gárvoda.
Ivnniid dáfus lohká rievddadit jagis jahkái, ja lohká gal maid jurddašit geasa duodji lea.
– Ivnniid dáfus jurddašan maid lean go alccen goarrume, iežan oappáide dahje nuorat olbmuide, de heivehan daid ivnniid dan mielde. Ovdal válden veahá eambbo vuhtii daid ivnniid mat heivejit áigodahkii, muhto mus lea dušše okta eaktu dál ja dat lea ahte in galgga liđiid jurddašit go galggan dálvebiktasiid goarrut.
– Mo válljet ivnniid beassášdujiide?
– Moadde jagi áigi lei maid hui čielggas makkár ivnnit ledje «trendy», ja dál go oainnán eará duojáriid dain eai leat fásta ivnnit, juohkehaš vállje ieš. Ii leat moktege treandda duohken. Persovnnalaččat liikon sistti geavahit ja čáhppes ivnni, go dat lea veaháš dakkár mii dahká «røffan», mojohallá son.
Go Ávvir jearrá makkár sániiguin čilgešii beassáščiŋaid, de dárbbaha veahá jurddašanáiggi.
– Diet gal lei oba váttis gažaldagat, vástida Oskal ja boagusta. Go ovtta áiggi lea jurddašallan, de vástida:
– Somá ja kreatiiva leat várra dat sánit mat gullet oktii.
