Go Tromsa ja Finnmárku oktiičaskojuvvojit, de sáhttá Finnmárku báhcit dušše ovttain áirasiin Stuoradiggái. Odne leat vihtta. Dan lea professor Davvi universitehtas gávnnahan.
Go Tromsa ja Finnmárku oktiičaskojuvvojit, de sáhttá Finnmárku báhcit dušše ovttain áirasiin Stuoradiggái. Odne leat vihtta. Dan lea professor Davvi universitehtas gávnnahan.
Professor Asbjørn Røiseland, Davvi Universitehtas Bodåddjos jáhkká oktiičaskin sáhttá bissehuvvot, jus álbmotjienasteapmi maid čájeha ahte Finnmárkku álbmot ii hálit fylkka oktiičaskot Tromssain.
– Sii geat leat álggahan álbmotjienasteami, leat álggahan dan go háliidit rievdadit mearrádusa. In dieđe man realisttalaš dat lea, muhto ii sáhte hilgut ge jurdaga. Politihkalaš mearrádus gusto dassážii ođđa mearrádus boahtá, lohká Røiseland NTBii.
– Ii čuvgejuvvon
Ovddeš Bargiidbellodat-nubbinjođiheaddji Helga Pedersen lea várohan ahte Finnmárkulaččat sáhttet bohčásit eret demokratiijas go Tromsa šaddá fylkkaoaivegávpot stuora fylkkas.
Professora Røiseland maid lohká ahte finnmárkulaččat sáhttet massit politihkalaš fámu ja dadjamuša nationála dásis.
Son lohká High north news ođasfitnodahkii ahte finnmárkkus ii soaitte báhcit eará okta áirras Stuoradiggái, jus Tromsa ja Finnmárku oktiičaskojuvvot.
– Dá lea váikkuhus mii ii leat čuvgejuvvon dán digaštallamis. Dá lea elefánta lanjas, lohká Røiseland neahttabáikái.
Fápmu ráđđe
Vuođđoláhka cealká ahte leat 19 válgabiire stuorradiggeválggain. Válgaláhka cealká ahte biirerájit čuvvot fylkkarájiid. Ráđđehus lea cealkán ahte ferte maŋŋil digaštallat rivdet go biiret.
– Muhto jus válgabiiret eat čuovo fylkkarájiis, de šaddá válgabiire mii seammás ii leat politihkalaš arena, dahje politihkalaš dássi. Dalle eai šatta čielga proseassat movt gávdnat politihkalaš evttohasaid. Danne orru dát rievdame, lohká Røiseland.
Professor oaivvilda ahte Finnmárkkus lea measta bággu vuoittáhallat nammadanproseassas go dušše Tromssa gávpogis leat eambbo ássit go olles Finnmárkkus.
– Bellodagat sáhttet geahččalit njulget dán, muhto lea álo leamaš nu ahte fápmu ráđđe. Finnmárku sáhttá báhcit ovttain áirasiin Stuoradikkis, lohká son.
Eambbo profiilla
Røiseland ii hálit cealkit makkár ge oaivila ovttasteami birra.
– Munnje lea dehálaš čielggadit áššiid. Lea olu mii váikkuhuvvo, erenoamážit daid báikkiin mat leat guhkkin eret Tromssas.
Son čujuha Finnmárkui, ja erenoamážit Nuorta-Finnmárkui gos olu riikkapolitihkalaš profiillat leat bajásšaddan.
– Dan sáhttá vajálduhttit stuora fylkkas, lohká professora.
Stuora «ii»
Røiseland lohká ahte álbmotjienasteapmi bođii veahá fáhkka.
Goappaš fylkkaid álbmot leat cealkán ahte eai hálit ovttasteami. Sentio lea čađahan oaiviliskkadeami NRK ovddas, 86 proseantta Finnmárkulaččain eai hálit oktiičaskima, ja 73 proseanta Tromsalaččain ges eai hálit.
– Mii eat leat oláhan demokráhtalaš proseassaiguin gosa ge. Muhto álbmotjienastemiin sáhttit čájehit man stuora vuosteháhku duođai lea, logai Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Ragnhild Vassvik (Bargiidbellodat) NTBi go fylkadiggi mearridii doallat álbmotjienasteami.
– Orru šaddame čielga «ii». Olgežii ja Ovddádusbellodahkii ii leat dát hui dehálaš ášši, ja in hilggo ahte sáhttet rievdadit oainnu. Muhto dat eaktuda ahte lea iešlágan ákkasteapmi, vai dat ii váikkut eará ovttastemiid, lohká Røiseland NTBii.
(©NTB)
