Ruhtadeamit leat oassin norgga-ruošša kulturovttasbarggus. Riddu Riđđu oažžu maid 100 duhát ruvnno dákkár doaimmaide.
Ruhtadeamit leat oassin norgga-ruošša kulturovttasbarggus. Riddu Riđđu oažžu maid 100 duhát ruvnno dákkár doaimmaide.
Norga ja Ruošša álggahit golmma jahkái ovttasbargoprográmma kulturovttasbargguid olis. 2016 rájes gitta 2018:i leat erenoamážit museasuorgi ja festiválat guovddážis.
Boahttevaš golbma jagi galget goasii 9 miljovnna ruvnno juhkot, dát boahtá buorrin earret eará Riddu Riđđui.
– Ovttasbarggus olu ovdamunit
Davvi-Norgga kultursuorggis lea leamaš oktavuohta ovttasbargoguimmiiguin Davvi-Ruoššas jo máŋga jagi.
Ráđđehus háliida buori oktavuođa Ruoššain kultursuorggis ja doarju Davvi-Norgga festiválaid ja museaid mat háliidit ovdánahttit ovttasbarggu riikkarájáid rastá.
– Dákkár ovttasbarggus leat olu ovdamunit, ii dušše olgoriikkapolitihkalaččat. Fágalaš ovttasbargu ja sisdoallobuvttadeapmi nannejuvvo. Dasa lassin lea dát mielde ovdánahttimis ja nannemis festiválaid ja museaid guosselogu, báikkiid mátkebáikin ja bidjá fuomášumi Ruššii márkana dáfus, lohká kulturministtar Linda Hofstad Helleland preassadieđáhusastis.
– Lea hástaleaddji ovdánahttit norgga-ruošša kulturovttasbarggu, lunddolaččat birgejit stuorát aktevrrat buoremusat, ja nagodit eanemusat searvat ovttasbarggu ovdánahttimii. Doarjjaoažžuin leat buorit eavttut hukset buriid, bistevaš struktuvrraid ja proseassaid riikkarájárasttildeaddji ovttasbarggu olis, lohká Helleland.
Ruđat mannet doaimmaide maidda aktevrrain ii leat vejolašvuohta várret resurssaid iežaset dábálaš rámmaid vuođul.
Departemeantta lea almmuhan ruhtadeami guovtti suorggis, ohcanáigemearri lei geassemánu 6. beaivvi.
Prošeaktaruđat juolluduvvojit olles golmma jahkái, dainna eavttuin ahte Stuorradiggi meannuda dán maiddái 2017:i ja 2018:i ovddas.
Dát leat ožžon doarjaga boahttevaš golmma jahkái:
Finnmárkku Museat, doarjja 2016, 750 000 ruvnno
Sis lea mihttu ásahit oktasaš fágalaš lávddi Davvi-Norgga ja Davvi-Ruošša museaide, ja ásahit ovttasbarggu mas sáhttet leat bistevaš váikkuhusat.
Pikene på broen, doarjja 2016, 600 000 ruvnno
Áigot láhččit dili vel lagabut ovttasbargui festiválalágideddjiid gaskkas, nannet Barens Spektakela deaivvadanbáikin ja nannet ja viiddidit iežaset fierpmádagaid maiddái dainna jurdagiin ahte veahkehit eará festiválaid.
Riddu Riððu, doarjja 2016, 100 000 ruvnno
Áigot ásahit fierpmádaga deaivvademiid bokte sihke dálá ja ođđa ovttasbargoguimmiiguin miehtá jagi. Festivála háliida searvat ovdánahttit álgoálbmotfestiválaid Ruoššas, earret eará «Dán jagáš davvi álbmot» Riddu Riđu prográmma bokte.
Tromsø internasjonale filmfestival, doarjja 2016, 400 000 ruvnno
Mihttu lea ásahit ceavzilis fierpmádaga mii fátmmasta davviguovlluid ollislaččat, mas TIFF galgá leat vuolggaheaddjin. Dáin áigot geavahit iežaset posišuvnna nannemis regiovnna deháleamos aktevran filbmasuorggis, sihke gehččiid ja ealáhusa dáfus.
UKM Troms, doarjja 2016, 350 000 ruvnno
Ovttasbarggus UKM Finnmárkkuin ja UKM Nordlánddain háliidit sii ráhkadit prográmma mas riikkaidgaskasaš prošeavttain galgá lea sadji festiválaovdáneamis, vuosttažettiin norgga-ruošša ovttasbarggut. Leat bargan festiválaovdánemiin ja -ovttasbargguin norgga ja ruošša bealde máŋgga prošeavtta bokte.
Gaska-Tromssa musea, doarjja 2016, 200 000 ruvnno
Dáhttot ovdánahttit ovttasbarggu Arkhangelska Museaiguin. Sis leat ovdal leamaš ovttasbargoprošeavttat Ruoššain.
Davvi Musea, doarjja 2016, 250 000 ruvnno
Mihttu lea viidásat ovdánahttit ovttasbargo konseaptaid norgga ja ruošša museaid gaskkal. Háliidit atnot gaskkusteami ja márkanastinbarggu guovddážis.
