-Almmuhus-
OĐĐASATOslos ja Vikenis leat eane­mus korona­njoammu­mat Norggas: –Ii oktage ádde mo dáppe...

Oslos ja Vikenis leat eane­mus korona­njoammu­mat Norggas: –Ii oktage ádde mo dáppe lea mis

-

-

Oslos ja Vikenis leat eanemus koronanjoammumat Norggas.  – Dat lea veahá issoras gal dien láhkai, ja stuorát erohus go davvin, ii oktage ádde mo dáppe lea mis. Dieđus veahá gal balan, aŋkke mánáid ektui, muhto mun jáhkán buohkaide gal boahtá dávda loahpas, muitala Hilde Laiti.

Hilde Laiti lea studeremin máddin gos eanemusat njoammu korona. Iežas lohká  fidnen mánnabiiggá vai beassa studeret.

– Mun lean ruovttus, muhto justa dál lean fidnen oarpmealli gii maiddái lea ruovttus veahá mánnabiigán, vai beasan veahá studeret dan botta go son mánáid bearráigeahččá, dadjá Laiti.

Mánát ain deaivvadit

Eadneváhnen dadje ahte sis aŋkke lea lihkku, go leat ránnjámánát geat olgun viegadit gilvvagárddi olggobealde, ja doppe leat buohkat fárrolaga.

– Juste dáppe, gos mii orrut, lea unna márkan, ja lea hui finniis go dat ii leat guhkki, leat seamma mánát ja seamma olbmot. Nu ahte sii geat leat skuvllas, sii leat dás. ja mii deaivvadat olgun spábbačiekčanšiljus, nie joavkkuin leat guokte-golbma máná. Leat seamma mánát geaiguin ruovttus dukkoraddet, muitala Laiti.

Earálágan beassážat leamašan

Son muitala ahte dat jahki lea šaddán veahá eará láhkai, go sii han leat hárjánan beassážiid áigge davás vuolgit. – Dat gal lei hui earenomáš go eat beassan vuolgit gosage meahccái, ja šadde ruovttubeassážat, dadjá son.

Son dadjá ahte sii ledje ovttas kránnjáiguin ordnen beassášquiza mánáide ja ollesolbmuide.

– Dieđus buohkat galge digitálalaččat sáddet vástádusaid eat ge sáhtán fárrolaga vázzit, ja nie bearrašiid mielde vácciimet okta ja okta kránnjá. Dat gal lei hui somá. Lei beassášlávvordat ja áidna beaivi goas lei arvi, muhto mánát gal nu liikojedje, go dalle lei juoidá bargat, muitala Laiti.

Son dadjá ahte sis ii leat leamašan muohta dán jagi.

– Dat lea váddáseamos, eat beasa skohtermátkái. Dás lea mis okta kránnjá geas lea dollabánno, nu ahte mii leat doppe beassan veaháš márffiid bassit, muhto lei dieđusge ártet gávpogis čohkkát fiidnámus áigge jagis, dadjá Laiti.

Lávejit deaivvadit eará sápmelaččaiguin

Son maid muitala ahte Oslo sápmelaččat lávejit deaivvadit.

– Mis lea nu ahte mii sápmelaččat deaivvadat, muhto dieđusge dat ii leat šaddan nu olu dál. Mii leat olgun stealli alde veahá deaivvadan, ja veahá geahččalan ahte mii beare sápmelaččat deaivvadat, loahpaha Laiti.

Fiinna dilli čohkohaddat ruovttus

Risten Tverland  mielas gal lea mannan hui bures, vaikko soai eaba leat nu olu ovttas earáiguin.

– Mu isit gal lea veaháš barggus, go son lea viessohuksensearvvi stivrras mielde. Mun gal lean dušše olgun fitnan vázzimin, ja dál lea nu fiinna dálki ahte olgosteallis čohkohalan. Mun gal in deaivvat gallásiin. Mus gal lea hui buorre dilli, muitala Risten Tverland.

Son dadjá ahte son lea veahá várrogas, ii ge vuolgge olbmuid sisa dahje kafeai.

– Mu isit fitná buvddas, mun gal in fina in buvddas ge. Áigi manná nu johtilit, mun dál buđaldan ruovttus ja fiinna beivviid čohkohalan olgun, muitala Tverland.

Risten Tverland muitala ahte sus lea buorre dilli, vaikko orru korona epiguovddážis. Priváhta govva.
Risten Tverland muitala ahte sus lea buorre dilli, vaikko orru korona epiguovddážis. Priváhta govva.

Beassášplánat manne duššái

– Munnos ledje plánat mannat Malmøi ja Københámmanii. Munnos lea nieida gii orru Københámmanis ja bárdni gii orru Malmøs, muhto ii šaddan gal dat tuvra. Dahje munno bárdni gal áiggui Kárášjohkii, muhto ii son ge beassan. Beassážat ledje nu buorit, moai dás váccašeimme, dálosteimme ja ráhkadeimme borramuša, ii lean mihkkege heđiid gal.

Go Ávvir jearrá váillaha go ruovttubáikki, de dadjá Risten Tverland ná;

– In dál gal, muhto go geassi boahtá, de lea gelddolaš oaidnit besse go davás geassit, loahpaha son.

-Almmuhus-