-Almmuhus-
MAGASIIDNAOaivečálus: Neahttagivssideapmi guoská buohkaide

Oaivečálus: Neahttagivssideapmi guoská buohkaide

-

-

Ávvira váldodoaimmaheaddji Kari Lisbeth Hermansen čállá iežas oaivečállosis neahttagivssideami birra.

Dán vahkku lea internašunála kampánja jođus mas olles vahkku galget fuomášuhttit ja eastadit neahttagivssideami.

Das lea namma «antibullying-week», antigivssidanvahkku, ja álggii odne, ja bistá lávvordahkii. Ulbmil dáinna vahkkuin ii leat muittuhit neahttagivssideami birra, go beaivválaš eallimis ii dárbbaš dan.

 

Eatnasat dovdet soapmása geat leat vásihan neahttagivssideami. Ávviris maid bidjat dán vahkku eanet fuomášumi neahttagivssideapmái avvir.no siiddus ja báberaviissas.

Ávvir máŋgii ovdal čállán neahttagivssideami ja «neahttastáluid» birra. Mii leat čállán sihke nuoraid, rávisolbmuid ja obbalaččat mo sápmelaččat leat vásihan cielahuvvot ja bilkiduvvot neahtas.

Dat juo lea čielga muittuhussan dasa ahte vaikko dán vahkku earenoamážit bidjet fuomášumi givssideapmái maid nuorat vásihit neahtas, de lea neahttagivssideapmi ášši mii guoská buohkaide.

«Eat mii sáhte vuordit nuoraid buoridit neahttadábiideaset jus rávisolbmot eai leat buorit ovdagovvan sidjiide.»

 

Bilkiduvvot, hárddáhallat, givssiduvvot, cielahuvvot, olgguštuvvot, bogostahkan dahkkot, hejošuvvot – beroškeahttá makkár sáni geavaha čilget unohisvuođaid maid vásiha neahtas, de leat dá dakkár dáhpáhusat maid ii galgga dohkkehit ja maidda ferte bivdit veahki, jus ieš ii nagot bissehit.

Riikaviidosaš iskkadeapmi givssideami birra, man birra Ávvir maid lea čállán dán čavčča, boahtá ovdan ahte givssiduvvot neahtas dagaha stuorát balu go givssiduvvot fysalaš báikkis.

Dat go neahttagivssideamis beassá givssideaddji leat čiegus. Mánná ii álo dieđe gii givssideaddji lea, nu go dahká go lea njunnálaga givssideddjiin.

Interneahtas lea maid vejolašvuohta olahit eanebuid. Dat dagaha váttisin dasa gii givssiduvvo diehtit man oallugat leat oaidnán givssideami.

 

Neahttagivssideapmi lea maid váttis dan dáfus ahte dat sáhttá vaikko goas dáhpáhuvvat, das ii oaččo «friddja» goassege.

«Dábálaš givssideapmi» dáhpáhuvvá dávjá báikkiin gos dat gii givssiduvvo diehtá ahte sáhttá givssiduvvot. Dat dagaha dili veaháš álkibun dasa gii givssiduvvo, go diehtá gos sáhttá vuordit givssiduvvot.

«Neahtas lea eará ládje. Doppe sáhttá sosiálamediaid bokte givssiduvvot vaikko goas, ijatbeaivvi.»

 

Antigivssidanvahkku oktavuođas lea Mediabearráigeahčču ráhkadan rávvagiid nuoraide mat gusket neahttagivssideapmái. Dat galget veahkkin nuoraide ipmirdit mii neahttagivssideapmi lea ja maid sáhttet dahkat jus vásihit unohisvuođaid neahtas.

«Seamma dehálaš lea ahte rávisolbmot dihtomielalaččat čuvvot mielde mii máná dahje nuora eallimis geavvá neahtas – ja ieža leat buorit ovdagovat nuoraide.»

Go dat dađibahábut ii leat nu ahte leat dušše nuorat geat šearpma duohken čiehkádallet ja fasttiid láhttejit earáiguin neahtas.

-Almmuhus-