Nissonat geat vázzet ovddemusas

Sámi searvvi jođiheaddji Michael Lindblad lohká leat čielggasin ahte sámit Ubmis ožžo ođđa vuoimmi maŋŋel go Ubmi lei eurohpalaš kulturoaivegávpot 2014:s, ja maŋŋel 100 jagi ávvudoaluid Tråantes.

– Sámi áššiin lea ođđa vuoigŋa, mieđiha son.

– Maŋŋel Tråante doaluid mearrideimmet ahte Ubmi doaluin galggai fáddán leat «Nissonat geat vázzet ovddemusas» Elsa Laula vuoiŋŋas. Mii háliidit gudnejahttit sámi nissoniid iešguđet ládje. Danne lei buorre jurdda ja «rukses árpu» gávdnon, lohká son.

Leat ollu nissonat geat leat mielde lágidemiin.

– Mihttu lea loktet historjjá ja boahtteáiggi, lohká son.

Duhtavaš baleahttahoavda

Ii leat váttis Lindbladii cuiget osiid mat leat erenoamážat, dál go Ubmejen Biejvieh lágiduvvui 18. geardde ja Såhkie sámisearvi ávvuda 40 jagi dán jagi.

Sámi nissonat ledje mielde álggaheame searvvi ja sámi nissonat doaimmahit ollu Ubmejen Biejvieh doaluin.

– Dat mii munnje persovnnalaččat eanemusat čuozai álggus doaluin, lei «Sameblod» filbma, dan dihte go lea mu nieida gii lea ráhkadan filmma, muitala son rámis­vuođain.

– Ledje ollu fiinna lágideamit olles dan vahkku dán jagi, muitala son.

Son namuha Maj-Doris Rimpi čájáhusa, musihkka lágidemiid, dutkanseminára čiekŋu­deami ja logaldallamiid.

– Lea dego baleahtta mainna mun lean hui duhtavaš, dadjá son.

Sámiid dohkkeheapmi ja ollu guossit

Lea dábálaš ahte birrasiid 20 000 olbmo fitnet Ubmejen Biejvieh doaluin.

Lindblad jođihii áŋgirit sámi dáiddadoaluid Umeå2014s, ja oaččui buori kvalitehtačuoggá.

– Sámi sisdoallu ja sámiid dilli lea ovdánan maŋŋel 2014-jagi. Dat mii buoremusat vuhtto rievdan lea ahte mii sáhttit šiehtadallat ja ovttasbargat iešguđet berošteddjii­guin seamma dásis go ovdal lea dahkkon, muitala son ja čalmmus­tahttá dili.

Hánes ruoŧŧelaččat

– Váttisvuohta mii lea Ruoŧa bealde Sámis lea ahte Stáhta lea nu hánis doarjagiin sámi kultuvrii. Dás lea sáhka 15 miljovnna Ruoŧaruvnnus, ja go buohtastahttit Norggain, de ožžot sii 135-140 miljovnna ruvnno. Das lea issoras stuora erohus sámi máŋggabealatvuođa ektui. Stuora erohusat mat eai galggale leat doppe, oaivvilda son.

– Sámi kultuvrras ii leat nu alla árvu, ja eai leat makkár ge infrastruktuvrrat ja leat unnán ásahusat. Okta dain ásahusain, Tráhppie, lea okta dain moadde ásahusain mat leat Ruoŧas. Mis lea Gaaltje mii lea hui profeššunealla, Sámi duodje, Sámi Girjerájus maid okta olmmoš doaimmaha, ja Giron Sámi Teáhter. Dat lea olles infrastruktuvra Ruoŧa bealde, muitala son.

– Sivvan dasa lea go mis lea nu unnán ruhta, ii ge leat rievdan maŋŋel 2014:s. Ferte juoga dahkkot, oaivvilda searvvi jođiheaddji.

Lindblad čilge ahte Ruoŧŧa ii leat dieđihan ILO:i.

Dan dihte ii leat Ruoŧŧa čatnan iežas juridihkalaččat mainna ge lágiin.

– Jus dušše čuovvu ruđaid, de oaidná makkár váikkuhusat leat jus buohtastahttá Ruoŧa Norggain. Dál sáhttá návddašit árra giđa, ja sávvat buoret áiggiid, loahpaha Michael Lindblad.

Sámevuohta ii oidnon

Prošeaktajođiheaddji Eva Conradzon muitala ahte lea ollu maid galggai doaimmahit, muhto lea ilus go buot lea mannan bures ráhkkanemiin ja lágidemiin.

– Mannan jagiid lágidemiid fáttát leat leamaš iešguđetláganat, ja čájeha rastáčuohpahaga sámi servvodagas áiggiid čađa. Dat lea leamaš hui dehálaš Ubmái.

– Jus geahčesta 18 jagi maŋos, de ii oidnon sámevuohta. Ollugat dadje ahte Upmis eai gávdno sámit. Dan dihte álggahedje sámi vahkku doaluid, čájehan dihte ahte sámit leat doppe, muitala son.

– Boađusin lea ahte Ubmi sámegiella lea čalmmustahtton. Mánát ohppet sámegiela, ja ­rávisolbmot háliidit leat mielde ealáskahttime gielaset. Ollugat jurddašit maid «Ja de leat vel sámit». Olbmot leat fuomášan ahte doppe gávdnojit sámit, ja dat lea stuora ášši, lohká son.

Son lohká ahte prográmma lei viiddis, muhto dađibahábut ii ožžon ovtta ge Standing Rockas boahtit Ubmái.

Doalut biste sotnabeaivvi rádjái.

Čállán: Yngve Paulsen