Lohkka uvssaid duohken meannudit ráđđeolbmáášši

Gieskat beakkehii ahte Kárášjoga gieldda ovdagoddi mearridii lihccut Elfrid Boine eret ráđđeolbmá virggis.

Dan ii sáhte ovdagoddi dahkat, danne dollet ge odne liige gielddastivrračoahkkima mas áidna áššin lea ge Elfrid Boine lihccun, lea dušše gielddastivra mii sáhttá virgádit ja lihccut ráđđeolbmáid.

Ii beassan olles čoahkkima giddet

18 gielddastivrraáirasa leat ge danne odne čoahkkanan Kárášjoga ráđđevissui.

Go čoahkkin álggahuvvui de dieđihii doaibmi sátnejođiheaddji John Nystad, Sámeálbmot bellodaga bealis (SáB), ahte giddejit čoahkkima ja ákkastalai gielddalága 31. paragráfa goalmmát čuoggáin, mii cealká ahte álbmotválljejuvvon orgána galgá giddet čoahkkima go galget meannudit ášši mii guoská bargi ámmátdillái.

Dan ii dohkkehan Guovddášbellodaga Anne Torill Eriksen Balto:

– Sátnejođiheaddji, don okto it sáhte giddet čoahkkima, nu mo lohket de lea álbmotválljejuvvon orgána mii gidde čoahkkima ja it sáhte giddet olles čoahkkima, dušše dan ášši ja dušše oasi das, logai son.

Sátnejođiheaddji doahttalii dan ja mearridii de ahte eai gidde olles čoahkkima.

Giddii čoahkkima

Liige gielddastivrračoahkkin lei ge de rabas dan botta go meannudedje čoahkkingohččuma ja áššelisttu.

Dasto jotkkii liigečoahkkin meannudit váldoášši, mas lei sáhka Elfrid Boine lihccumis ráđđeolbmá virggis.

Doaibmi sátnejođiheaddji fas geardduhii man vuođul dáhtui giddet čoahkkima, ja čujuhii gielddalága 31. paragráfa 3. čuoggái fas.

Dasto jearai leat go mearkkašumit dasa.

– Mu mielas ii gal galgga giddet dan čoahkkima go dát han lea ášši masa almmolašvuođas lea beroštupmi, logai Risttalaš álbmotbellodaga Anne Marit Eira Anti.

Nystad ákkastalai dainna ahte dát lea bargoveahkaášši ja logai ahte dalle galgá lohkka uvssaid duohken meannudit ášši.

Cuiggodii sátnejođiheaddji

Kárášjoga listtu Sissel Gaup ii duhtan gal diesa.

– Muhto dalle gal ferten veahá cuiggodit sátnejođiheaddji. Don leat media bokte muitaladdan vaikke maid dan ráđđealbmá dilálašvuođa birra ja manne lehpet duhtameahttumat suinna. Doppe leat almmuhan hui olu beliid, ovdamearkka dihtii heajos ovttasbarggu gielddahoavddain ja eará hoavddain. Nu ahte lea veahá imaš go ieš leat mannan mediai ja almmuhan dakkár beliid maid ieš dál logat leat bargoveahkaáššin ja dakkár ášši mii lea čiegus ášši, lága mielde maiddái, nu ahte mun cuiggodan du dál, logai son.

Nystad logai ahte sii eai dál digaštala ieš ášši, muhto giddejit čoahkkima ja jotket dainna lohkka uvssaid duohken.

– Mii leat gielddastivrračoahkkimis, lea gieldda alimus orgána ja mun oaivvildan ahte lea gielddastivra mii dohkkeha sihke čoahkkingohččuma, áššelisttu ja galgá go čoahkkin giddejuvvot vai ii. Dat ii leat sátnejođiheaddji duohken mearridit. Ja almmolašvuođalága dáfus it sáhte giddet olles ášši. Ja áššeovdanbuktima oktavuođas de ii leat das áššeovdanbuktin, das ii leat árvvoštallan iige mearrádusárvalus. Ja lága dáfus ii sáhte giddet olles ášši, juoga áššis ferte boahtit almmolašvuhtii. Dát lea heajos ráhkkaneapmi. Nu ahte otná čoahkkimis ferte juoga leat almmolaš.

– Mun guhte lean alimus politihkalaš jođiheaddji, barggan dan ektui mii čuožžu gielddalágas čoahkkimiid giddemiid dáfus. Dál mii jienastit galgat go giddet ášši.

Čoahkkin jienastii, 10 jienastedje giddet čoahkkima, dat ledje Bargiidbellodaga, SáB, Olgeža ja Johttisámiid listtu áirasat. Gávccis ledje vuostá, dat ledje Guovddášbellodaga, Kárášjoga listtu ja RáB áirasat.

Nu jotke čoahkkima lohkka uvssaid duohken.

Ii lean vuogas

Liigečoahkkimis bođii maid ovdan ahte dán birra ii lean almmolaččat almmuhuvvon gosage, ii gieldda ruovttusiidui ii ge áviissaid bokte.

Doaibmi sátnejođiheaddji čilgii son lea dábálaš ládje gohččon áirasiid čoahkkimii.

– Mun in álgge iskat mii viidáseappot dáhpáhuvvá go sátnejođiheaddji gohčču čoahkkimii, logai son.

Čoahkkimii ii lean ge boahtán eará go okta guldaleaddji, lassin Ávvira journalistii.

Dat lei Dina Maurstad, son ii liikon gal dasa go čoahkkin giddejuvvoi.

– Mu mielas ii lean dat gal vuogas, erenoamážit go čoahkkima birra ii lean almmuhuvvon áviissain ii ge gieldda ruovttusiidduin nu mo galgá. Nu ahte dál dušše gulaimet gilis ahte galgá leat gielddastivrračoahkkin, lohká son.

Son muitala iežas gullan ahte odne galggai gielddastivrra čoahkkin.

– Nu ahte ledjen jurddašan čuovvut osiid das, mu mielas lei hirpmahuhtti go giddejedje ášši ovdal go álge váldoášši gieđahallat, lohká Maurstad.