-Almmuhus-

OAIVILAT

Dát lea oaivilčálus, cealkámuš, kommentára dahje kronihkka maid ekstearna čálli lea čállán. Čállosis ovddiduvvojit čálli oainnut, guottut ja oaivilat. 

Lea go ruvkedienas deháleamos servodahkii?

,

-

-

Ođđajagemánus 2024 leat Norgga eiseválddit mearridan njeallje dehálaš nággovuloš ruvkeášši.

Ođđajagemánu 4. beaivvi hilggui Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta váidaga Kingsrose Mining geahččalanbohkanlohpái Porsáŋggus.

Ođđajagemánu 8. b. almmuhuvvui ahte Minerálahálddašandirektoráhtta lea addán Arctic Miningii ođasmahttojuvvon ja viiddiduvvon guorahallanvuoigatvuođa Biedjovággái, mii lea Guovdageainnus.

Ođđajagemánu 9. b. mearridii Stuoradiggi ahte ruvkedoaibma sáhttá čađahuvvot mearabotnis.

Ođđajagemánu 10. beaivvi celkkii Oslo diggegoddi ahte 170 miljovnna tonna ruvkebázahusaid luoitinlohpi Førdevuonas lea lobálaš.

Njeallje dehálaš ášši dušše ovtta vahkus. Buot áššiin lea leamaš stuorra beroštupmi suodjalit luonddu sisabahkkemiid vuostá. Oktiibuot lea dat čielga mearkan dasa ahte eiseválddit atnet ruvkefitnodagaid dienasvejolašvuođaid stuora ávkin servodahkii ja ahte dat manná buot eará beroštumiid bajábeallái, eai ge váldde vuhtii beliid nu go luonddugáhttema, olgoeallima, ráinnas borramuša ja sámerievtti.

Norggas orrot leamen buorit lágat luonddugáhttemii, čáhcekvalitehta suodjaleapmái ja sámi kultuvrra ja ealáhusaid suodjaleapmái. Dat hilgojuvvo dál spiehkastatparagráfaid ja vihkkedallamiid bokte, main čuoččuhuvvon «servodatávki» geavahuvvo ovddidit ruvkedoaimmaid.

Ealáhusdepartemeantta mearrádusas geahččalanbohkama birra Porsáŋggus čuožžu: «Ohcan sáhttá biehttaluvvot jus sámi beroštumiid vuođul ii sáhte miehtat ohcamii, vrd. mearrádusa goalmmát lađđasa. Dát cealkka čujuha viiddis ja árvvoštallojuvvon ollislaš árvvoštallamii das ahte galgá go addit lobi vai ii.»

Dasto lea departemeanta dahkan «viiddis ja árvvoštallojuvvon ollislaš árvvoštallama» ja gávnnahan: «Buorre diehtojuohkin minerálaresurssaid birra geologalaš kártema bokte lea mearrideaddjin go galgá láhčit dilálašvuođaid eanet árvoháhkamii mineráladoaimmaid bokte … Departemeantta árvvoštallama mielde dárkkuha dat ahte guorahallanlohpi berre juolluduvvot.»

Porsáŋggus leat geahččalan bissehit ohcanbohkama. Sihke birasorganisašuvnnat, báikkálaš olggustallanorganisašuvnnaid ovddasteaddjit, eanaeaiggádat, boazosápmelaččat ja Sámediggi leat cealkán ahte dat lea hui árvvolaš guovlu man ferte suodjalit. Dat ii mearkkaš maidege departementii. Bajimuččas lea bas doaivva ahte das sáhttá oktii boahtteáiggis šaddat «árvolokten» máilmmis gos luondu vátnu eanet ahte eanet, ja minerálaid geavaheapmi juo lea menddo allat.

Mii oaidnit sullasaš ákkastallama Førdevuona áššis. Minerálabázahusaid gurren vuonas rihkku máŋga lága ja čáhceláhkaásahusa, muhto spiehkastatparagráfain ja ákkastallamiin ahte «servodatberoštumiid» geažil dattetge sáhttet addit vaháguhtti luoitinlobiid. Čuoččuhuvvon servodatberoštumit leat fas bargosajit, dietnasat ruvkefitnodagaide ja vearrosisaboađut gielddaide ja stáhtii. Go dat ulbmilat mannet ovdalii luonddugáhttema ja vuođđoealáhusaid ja duššin dahket vuostálastima, de eai gávdno rájit dasa maid sáhttet dahkat. Dalle eai leat luonddušláddjivuođaláhka, nuoskkidanláhka iige Vuođđolága biras- ja sámeparagráfat dan báhpira árvvus masa dat leat čállojuvvon.

Porsáŋggu bohkanlobis ákkastallojuvvo ahte lea «dušše» ohcanbohkan, mii mielddisbuktá uhcit vahágiid go ruvkedoaibma. Danne ii leat dárbu vuđolaš guorahallamii ovdal go addet lobi. Seammás ákkastallojuvvo lohpi juste dainna ahte makkár ovdamunit sáhttet leat jus doppe boahtteáiggis šaddá ruvkedoaibma. Dat lea olbmuid dájuhit ja garvit gáibádusaid dohkálaš čielggademiide vahágiid birra.

Porsáŋggus lea dán háve sáhka bohkat 1250 mehtera čieža ráiggis. Muhto dat lea dušše álgu. Kingrose lea sihkkarastán alcceseaset vuoigatvuođaid stuorra osiin Porsáŋggu, Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkaniin. Mihttun lea ruvkedoaibma. Danin lea dehálaš ahte buot dat suohkanat álggu rájes juo bissehit iskkademiid. Sihke Kárášjohka ja Guovdageaidnu leat ovdal dovddahan vuostehágu ruvkedoibmii, muhto eai guldaluvvo. Dan oaidnit sihke Kingsrose ja ođđa Arctic Minerals juolludemiin guovllus gos Guovdageainnu suohkanstivra lea guovtte geardde biehttalan ruvkedoaimmaid.

Sihke Kingsrose ja Arctic Minerals leat olgoriikka fitnodagat. Sis ii leat beroštupmi ovddidit báikegottiid gos sii doibmet. Dat leat smávva fitnodagat maid mihttun lea vuovdit stuorát aktevrraide, ja Kingsrose lea juo gávdnan ovttasbargoguoimmi. Dat lea máilmmi stuorámus ruvkefitnodat, BHP, mii lea fitnodat mii doaimmaha fuollameahttumit miehtá máilmmi ja lea dagahan ollu biraslihkohisvuođaid. Leat dat ja seammalágan aktevrraid maid Minerálahálddašandirektoráhtta ja Ealáhusdepartemeanta dál áiggošedje luoitit Finnmárkui.

Lea go dát min deháleamos servodatávki 2024:s?

Marit Holm Pettersen , Porsáŋgguvuona Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji Jovnna Somby, Ávjovári Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji

-Almmuhus-