Finnmárkkus leat dál guokte stuora uhkádusa luonddu vuostá. Dovddus lea Muolkkuha elektrifiseren. Nubbi uhkádus ii leat nu dovddus.
Finnmárkkus leat dál guokte stuora uhkádusa luonddu vuostá. Dovddus lea Muolkkuid elektrifiseren, mii galgá čađahuvvot biekkafápmo- ja čáhcefápmohuksemiin. Nubbi uhkádus ii leat nu dovddus, dat leat boahtán stuora proklamašuvnnaid haga ja ráđđehus ii leat fitnan Finnmárkkus muitaleame dan birra.
Minerálahálddašandirektoráhtta lea addán minerálaohcanlobi birrasiid 3500 km² viidosaš guovlluin Romssas ja Finnmárkkus. Eatnasat dáin lobiin leat addon 2023:s. Dat leat dahkkon almmá gulahallama haga suohkaniiguin, eananeaiggádiiguin, vuoigatvuođalaččaiguin ja geavaheddjiiguin. Luondduárvvut eai leat kártejuvvon, eai ge leat čađahuvvon makkárge guorahallamat das makkár váikkuhusat ruvkedoaimmas šaddet boazodollui ja meahcásteapmái.
Birrasiid 97 % dán areálas lea addon olgoriikkalaš fitnodagaide. Badjel bealli lea addon Kingsrosii, mii lea registrerejuvvon Jersey vearroparadiijásii ja Austrália bursii. Dát fitnodat lea geasi mielde háhkan alcces birrasiid 15 % Guovdageainnu suohkanis, Kárášjoga ja Porsáŋggu gielddain ja veahá Álttá suohkanis. Direktoráhta dieđuid mielde lea dat ožžon lobi ohcat «laju, golli, veaikki, koboltta, nihkkela, platiinná, siŋkka ja silbba». Ohcanguovlu lea eanas oassi das maid geologat gohčodit «Kárášjoga ja Guovdageainnu ruonágeađgeavádahkan». Dat leat sihkkarastán alcceseaset goasii buot guovlluid gos lea vejolaš gávdnat dáid minerálaid. Kingsrose lea dán bokte sihkkarastán alcces 80 % buot minerálavuoigatvuođain Finnmárkkus.
Kingsrose lea ovdal doaimmahan golleruvkkiid Indonesias, muhto lea dál geahčastan Norgga ja Suoma guovlluide. Norggas lea dat sihkkarastán vuoigatvuođaid maiddái Áhkánjárggas (Narvik), gos eananeaiggádat leat váidán fitnodaga go roggá almmá lobálaš lobi haga. Kingsrose duohken lea máilmmi stuorámus ruvkefitnodat, BHP. Dát fitnodat lea beakkán roassun leamaš luonddu ja álbmogiid guovdu miehtá máilmmi, ja ođđa ruvkedoaimmaid vuostá leat garra vuosttaldeamit. Vearrámus roasuid gaskkas lea áigumuš 2000 mehter alu vári New Guineas bohkat ráigin mearragierraga rádjái, luoitin dihte birrasiid 100 miljovnna tonna ruvkebázahusaid johkii ja billistit birrasiid 50 000 báikkálaš álgoálbmogiidda gullevaš olbmo eallinbirgejumi. BHP lei Brasilas stuora buođu luoitima ovddasvástideaddji, mii dagahii mearihis vahágiid, ja dál 8 jagi maŋŋel beasada fitnodat ain eret buhtadusovddasvástádusas. Jus unna Kingsroseš manná ovdalis ja gávdná doaimmahanveara gávdnosiid, de boahtá stuora BHP maŋis ja álggaha ruvkke, ii ge leat ágga jáhkkit ahte boađus šaddá buoret dáppe ge.
Dát juolludeapmi Kingsrosii ja earáide lea vejolaš danne go otná minerálalágas ii gáibiduvvo gulahallan ovttainge ovdal go direktoráhtta juohká ohcanlobiid. 2002:s almmuhii minerálaláhkalávdegoddi ođđa minerálaláhkaevttohusa. Das daddjo: «Lávdegoddi oaivvilda ahte eananeaiggát ja suohkan ferte eambbo váldojuvvot mielde árvvoštallamiidda ovdal go iskkadanlohpi addojuvvo, ja ahte DMF ferte árvvoštallat sáhttá go iskkadanlohpi addojuvvot luonddubirrasa, eananeaiggáda anu ja guovllu eará anu ja birrasiid vuhtii váldima geažil – dahje jus leat eará ákkat mat dagahit ahte ii berre addot iskkadanlohpi. Dát lea mearkkašahtti rievdadus otná njuolggadusaid ektui, main diet bealit eai árvvoštallojuvvo.»
Finnmárkku luondu lea dál stuorát sisabahkkenáitagiid vuolde go goassege ovdal. Dálkkádatrievdamat dahket vel deháleabbon bisuhit ja gáhttet dan duohtatkeahtes luonddu mii vel gávdno. Goasii visot addon iskkadanlobit Finnmárkkus leat boazodoalu guohtuneatnamiin. Dat bohtet lassin buot ovdalaš sisabahkkemiidda ja áitagiidda maid boazodoalu gillá ee. bieggafámu, čáhcefámu, elfápmolinjjáid ja bartaguovlluid geažil.
Ohcanlohpi lea juo sisabahkken guovllu geavaheddjiid vuoigatvuođaide. Danne gáibidit mii ahte ođđa minerálaláhka dohkkehuvvo oktan daid árvaluvvon gáibádusaiguin ahte iskkadanlohpi ii galgga addojuvvot almmá suohkaniid, eananeaiggádiid ja vuoigatvuođalaččaid addin lobi haga, ii ge almmá vuđolaš guorahallamiid haga das makkár váikkuhusaid dat sáhttá buktit lundui ja ealáhusaide.
Lobit mat juo leat addojuvvon fertejit bissehuvvot dassá go sáhttet ođđasis gieđahallojuvvot ođđa láhkamearrádusaid mielde. Dan rádjái bivdit mii guoskevaš suohkaniid gieldit buot ruvkefitnodagaide sierralobi meahccevuodjimii, nu ahte sii eat beasa bilidišgoahtit luonddu.
Marit Holm Pettersen, Porsáŋgguvuona luonddugáhttenlihttu,
