-Almmuhus-
OĐĐASAT–Jorggu­gákti čájeha maid ahte boađát heajos ságain, ahte moraštat

–Jorggu­gákti čájeha maid ahte boađát heajos ságain, ahte moraštat

Journalista

-

-

Sámi nuorat, geat jorggugávttiiguin manne gonagasa lusa Šlohttii, cuiggoduvvojit dál sosiála mediain. Muhto Inga Marja Steinfjell, gii lea dutkan gulahallanvugiid, lohká jorggugávttiin sáhttit čájehit eambbo go dušše vuosttaldeami. 

Mánnodaga, golggotmánu 16.beaivvi, válddiiga Majestehta Gonagas Harald ja Ruvdnoprinsa Haakon vuostá Fovse-akšuvnna ovddasteddjiid audiensii Gonagaslaš Šlohttii.

Fovse miellačájeheaddjit bivde gonagasas veahki reivve bokte, maŋŋel go gaskavahku rájes ledje čađahan iešguđet akšuvnnaid Oslos. Čieža sámi nuora, geat leat njunnošis leamaš miellačájehemiin, bovdejuvvojedje de šlohttii. Elle Márgget Nystad, Elle Rávdná Näkkäläjärvi, Mihkkal Hætta, Petra Laiti, Ella Marie Hætta Isaksen, Ingke Jåma/ Ingrid Maria Jåma ja Nella-Stina Wilks Fjällgren deaivvadedje gonagasain ja ruvdnaprinssain audienssas bearjadaga. 

Nuorat leat akšuvnnain čađat atnán jorggu gávttiid. Muhto maŋŋel audienssa, leat soapmásat moaitán sin sosiála mediain go šlohttii maid manne jorggugávttiiguin. Karasjok-tavla siiddus Facebookas cuiggodit ahte lei boastut nu demonstreret gonagasa ovddas, ja soapmásat čállet ahte nuorat eai ane árvvus gonagasa eai ge iežaset gávttiid go nu dahke. 

– Ferte dovdat kodaid jus galgá ipmirdit

Inga Marja Steinfjell, gii lea Sámi arkiivva direktevra, lea iežas mastergrádabarggus 2019:s guorahallan movt Lulli-Sámis doaibmá gulahallan go doppe ii leat media mii fáhte sin ságaid. Oassi teoriijaguorahallamis das mii lea dat árbevirolaš vuohki, lea son gávnnahan ahte gárvodeamis lea stuora gulahallanfunkšuvdna. 

JORGGUGÁKTI LEA GARRA DIEHTU: Inga Marja Steinfjell, gii lea Sámi arkiivva direktevra, lea iežas mastergrádabarggus 2019:s guorahallan movt Lulli-Sámis doaibmá gulahallan go doppe ii leat media mii fáhte sin ságaid. Preassagovva: Niels Ovlla Oskal Dunfjell
JORGGUGÁKTI LEA GARRA DIEHTU: Inga Marja Steinfjell, gii lea Sámi arkiivva direktevra, lea iežas mastergrádabarggus 2019:s guorahallan movt Lulli-Sámis doaibmá gulahallan go doppe ii leat media mii fáhte sin ságaid. Preassagovva: Niels Ovlla Oskal Dunfjell

– Sámiid gaskkas ii adno nu vuogasin beare njuolga cuiggodit dahje dadjat nubbái. De gávdnojit eará vuogit, ja okta dain lea bivttasteapmi. Dat vuohki lea buot guovlluin Sámis, muhto daid birra ferte diehtit jus galgá ipmirdit maid oaivvilda muitalit biktasiiguin, dadjá son Ávvirii.

Sáhttá morraša čájehit

Son háliida geassit ovdan ovtta ovdamearkka mii lea Lulli-Sámis. Jus leaska ii leat vel gearggus ođđa guoimmi gávdnat, de čájeha son dan vuoddagiiguin. Son atná isit-rohki vuoddagiid nu guhká go ii háliit ovttage sutnje irgalit. Jorggugákti ii leat adnon dušše go čájeha vuostehágu, nu go son dulko Fovse-akšunisttaid ge atnán jorggugávttiid gulahallamis. 

– Dološ áigge lei muhtumin dárbu ráhkkanahttit olbmuid ahte dál bohtet heajos ságat. Lean gullan dan iežan soga olbmuin, ahte lea dáhpáhuvvan sii leat guhkkin juo oaidnán giikanis vázzi dahje čuoigi olbmo boahtime jorggugávttiin. De leat dat biktasat dego ovdagihtii juo muitalan ahte dál fertebehtet ráhkkanit, go dál eai boađe buorit ságat. Mun dulkon Fovse-akšuvnna oktavuođas ahte nuorat eai lean vuolgán demonstrereme dihte, muhto go sis ledje heajos ságat maid bukte, dadjá Steinfjell. 

Garraseamos vuohki

Son jáhkká ahte dán áigge ii leat biktasis funkšuvdna eambbo dakkár diliin go olbmot leat čiŋadan, go lea somá. Muhto go árgabeaivvis atná gávtti, lohká son sáhttit atnit eambbo subtiila signálaid.  Steinfjell jáhkká dat kodat leat buoremusat seilon dain sogain main nissonat leat leamaš viššalat duddjot ja leat oahpahan dan nuorat buolvvaide.

– Ieš dan gávtti jorgut lea hui ekstrema, garra signála. Jáhkán lea olu dábáleabbo leamaš jorgut eará gárvvuid. Muhto muitte man garra dáruiduhttin lea lamaš, nu ahte ii leat imaš jus olbmot eai dieđe šat buot árbevieruid, dadjá Steinfjell. 

– Váivi oaidnit

NSR-N jođiheaddji Elle Márgget Nystad muitala Ávvirii ahte go sii bohte šlohttii, sii čilgejedje gonagassii ahte sii eai leat jorgon gávttiid danne go leat sin vuostá, muhto go leat dáistaleame olmmošvuoigatvuođa rihkkumiid vuostá. Nystad muitala ahte dat váldui hui bures vuostá ja lei áddejupmi dasa. 

– Olbmot geavahit áiggi ja fámuid cuiggodit gáktegeavaheami, dan ovdii go smiehttat daid Kárášjoga nuoraid birra geat dál máhccet ruoktot demonstrašuvnnain, geat dárbbašit veahki hálešteapmái, juogo buohccidivššáriin, doaktáriin dahje Sánagain. Dat lea mu mielas hui váivi, go mii nuorat leat bissehan min árgabeaivválaš eallima go dát váikkuha min boahtteáigái ja movt hálddašit sullasaš áššiid boahtteáiggis, lohká Nystad, gii maid lohká beahtahallan go Kárášjoga gielda ii leat nuoraid bovden makkárge ságastallamii. 

JASKES AKŠUVNNAID DOALLAN ŠLOAHTA LUHTTE.: Elle Márgget Nystad lohká sin muitalan Gonagassii ahte eai leat sin vuostá, muhto olmmošvuoigatvuođarihkkumiid vuostá Fovses. Govva: Alf Berg Grønnli
JASKES AKŠUVNNAID DOALLAN ŠLOAHTA LUHTTE.: Elle Márgget Nystad lohká sin muitalan Gonagassii ahte eai leat sin vuostá, muhto olmmošvuoigatvuođarihkkumiid vuostá Fovses. Govva: Alf Berg Grønnli

Nystad deattuha ahte gákti lea álo leamaš sámiid árgabeaivválaš bivttas, ii ge dušše bivttas man geavahit go áigot čiŋadit. Son duođašta ahte sii áigo signaliseret gonagassii ahte sis eai lean illuságat. 

– Majoritehtaálbmot gal ii ádde álo manne mii leat jorgon gávttiid, muhto mii sápmelaččat áddet man fámolaš dat vuohki sáhttá leat.  Min máttut leat maid geavahan dan vuogi ovdal. Dalle go bivddiimet deaivvadeami šloahtas, de signaliseriimet juo ahte mis eai lean illuságat. Mis han ledje heajos ja váivves ságat muitalit, ahte mii leat geahččalan buot oarjemáilmmi vugiid bissehit olmmošvuoigatvuođarihkkuma. Nu ledje maid eiseválddiid deaivvademiin, dadjá Nystad. 

Son muitala viidáseappot ahte lei lossat fitnat audienssas, muhto sii dovde ahte ožžo ipmárdusa áššái. Elle-Rávdná Näkkäläjärvi juoiggai gonagasa luođi ja dat lei sin vuohki gudnejahttit gonagasa. Reive maid sii adde, lei buot sin maŋisbohttiin, ja lei čállon gonagassii ja buot su maŋisbohttiide. Ja šloahtas ii lean sis miellačájeheapmi. Son čilge ahte maiddái ovddit háve, go dolle akšuvnnaid, lei sis jávohis akšuvdna šloahta luhtte, mas eai huikán eai ge čájehan čuorvvassániid.

– Mii atnit gonagasa hui árvvus, go son lea leamaš sámi verdde máŋgačuođi jagi. Su luođis han maid čilge ahte gonagasa birra lea čuovga ja doaivva. Ja dat lei maid hui stuora jeđđehussan midjiide go vurddiimet vástádusa áigu go deaivvadit minguin, dadjá Nystad. 

Loga maid:
Deaivvadan gonagasain ja ruvdno­prinssain

Ella Marie Hætta Isaksen dajai Ávvirii maŋŋel go bohte šloahtas mánnodaga ahte sidjiide dovdui boastut jorgut rievttes guvlui go eai deaivvadan vaikko geainna, stádaministariin ja iežamet presideanttain jorggugávttiin.

– Mii leat ain jorgumin dan dihte go olmmošvuoigatvuođarihkkun lea ain joatkašuvvamin, nu ahte mii eat rievdat dan, dajai Ella Marie Hætta Isaksen mánnodaga.

Mii lea audiensa?

Sátni «audiens» vuolgá latiinnalaš sánis «gullat», ja mearkkaša «vejolašvuohta gullot».  Gonagaslaččat váldet jahkásaččat vuostá olu olbmuid audienssas. Sii bohtet dávjá čilget muhtun ášši dahje organisašuvnna birra, dahje giitit jus leat ožžon medállja dahje eará gudnejahttima. 

Maiddái jagis 1981 ožžo sámi miellačájeheaddjit audienssa – dalle gonagas Olav luhtte. Mikkel Eira ja Nils Gaup ovdanbuvttiiga dalle akšuvnnajoavkku oaiviliid Álttá-Guovdageainnu čázádaga dulvadeami birra gonagassii.

(Gáldu: gonagasviessu.no)

-Almmuhus-