-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– In leat goassege addán iežan siidaoasi earái go Bedarii

– In leat goassege addán iežan siidaoasi earái go Bedarii

-

-

Anders M. Sokki ii loga goasse heaitán iežas boazodoallo­vuoigatvuođaid nugo diggegoddi lea mearridan.

Peder Sokki ášši duogáš

1982/83 – Attii Sokki eahki maŋemus jahkásaš boazodoallodieđáhusa stáhtii.

1998 – Sokki oaččui eagis siidaoasi almmolaččat.

2007 – Boazodoallostivra hilggui Sokki siidaoasi, ja ášši lea bálkkoduvvon logenáre jagi Boazodoallohálddahusa hilduin.

2012 – Oarje-Finnmárkku boazodoalloagronoma hilggui siidaoasi, Stáhta boazodoallohálddahus ii loga agronoma hálddahuslaš mearrádusain mearridit áššis, ja ášši sáddejuvvo boazodoallostivrii.

2013 – Juovlamánus Oarje-Finnmárkku guovllustivra dohkkehii Sokki siidaoasi, agronoma váiddii ášši.

2014 – Boazodoallostivra ii dohkket guovllustivrra mearrádusa, ja Sokki váidá Boazodoallostivrra mearrádusa.

2015 – Njukčamánu čoahkkimis maŋidii Boazodoallostivra dan ášši, miessemánu čoahkkimis de dohkkehii Boazodoallostivra maid Sokki siidaoasi ja son oaččui maid nummara siidaoassái, YX56.

2015 – Vihtta orohatolbmo váidet Boazodoallostivrra mearrádusa.

2016 – Guovvamánus Boazodoallostivra doalaha iežaset mearrádusa áššis, Sokki doalaha siidaoasi. Boazodoallodirektoráhtta bivdá Eanandoallodepartemeantta sihkkut Boazodoallostivrra mearrádusa. Eanandoallodepartemeantta baicca bidjá ášši váiddaáššin Boazodoallostivrii.

2016 – Miessemánus rievdada Boazodoallostivrra fas mearrádusa ja váldá Sokkis eret siidaoasi. Sokki váidá ášši, muhto juovlamánus mearriduvvui Boazodoallostivrras ahte sii hilgot Sokki siidaoasi.

2017 – Eanandoallodepartemeanta galgá loahpalaččat dohkkehit hilguma, ja dohkkehii maid hilguma.

2018 – Guovvamánu 7. beaivvi celkui Sis-Finnmárkku diggegotti duomu áššis:  Sokkis ii leat lobálaš siidaoassi. 

2018 – Njukčamánu 6. beaivvi guoddala Sokki ášši Hålogalándda diggegoddái. Diggi lea mearriduvvon galgat leat golggotmánu 30. ja 31. beaivvi 2018 Romssas.
Dieđut: Eanandoallodirektoráhta boazodoalloossodagas, Sis-Finnmárkku diggegottis ja ráđđehusadvokáhta

Anders M. Sokki šattai 80-logus buozanvuođa dihte vuovdit iežas ealu. Siidaoasi son attii iežas eahkibii, muhto eiseválddit oaivvildit son lea heaitán leamaš, dan seamma oaivvilda Sis-Finnmárkku diggegoddi.

Sokki lea ovttas eahkibiinnis, Anders Nils Peder Sokkiin guoddalan Sis-Finnmárkku diggegotti duomu.

Sis-Finnmárkku diggegoddi meannudii ođđajagemánu 2018:s diggeášši mas guovdageaidnulaš Anders Nils Peder Sokki, gullevaš Ordda orohahkii Oarje-Finnmárkkus, lei geassán stáhta diggái go eai mieđit sutnje siidaoasi maid son lea eagistis ožžon.

Áššis son vuoittáhalai.

 

– In leat addán

Váldoolmmoš áššis lea Anders Mikkelsen Sokki, Anders Nils Peder Sokki eahki, juste fal son gii lea addán dan siidaoasi iežas eahkibii.

Siidaoassi maid stáhta ii leat dohkkehan, nu ahte Anders Nils Peder Sokki lea šaddan diggái doalvut ášši.

Son ii sáhte dál šat jaska čohkkát ja dušše geahččat movt eiseválddit láhttejit.

– Mun in leat addán goassege iežan siidaoasi, eará go Bedarii. In leat čállán makkárge báhpira vuollái gos lean iežan rivttiid addán earáide go iežan eahkibii. Ja jus livččii leamašan fállon munnje dakkár bábir maid vuollái galgen čállit, de in lean dasa čállit vuollái, lohká son áibbas čielgasit.

 

Dego viessosadji

Anders M. Sokki, gii lea 78 jagi boaris dál.

Son lohká ahte su siidasaji ja su siidaoasi badjel gal ferte son ieš leat mearrideaddji.

– Dat ii leat ii veaháš ge riekta, mu mielas, go mu eahkit ii oaččo mu siidaoasi. Danin go dat han lea mu, dego viessosadji, eallintomta, ja mun dan goit ferten beassat mearridit maid dainna dagan, lohká son.

 

Mearridan áigá juo

Sokki lohká ahte su neahpái son lea juo áigá mearridan dat galgá su siidaoassi.

Sus eai leat alddis mánát, ja eahkibii son mearridii dat galgá su boazodoalloárbi.

– Mun oidnen áigá juo ahte Bedar dat lea gii mu doarju ja veahkehallá. Son lea dakkár olmmoš ahte sutnje lea nu garrasit darvánan dat boazu oaivái. Danne háliidan ahte son dat galgá mu boazodoalloárbbi doalvut ain viidáseappot guovllus, gos min sohka lea agi bargan bohccuiguin, lohká Sokki.

 

Vuoittáhalai

Ođđajagemánus, 9. ja 10. beaivvi, lei Anders Nils Peder Sokki Sis-Finnmárkku diggegottis Deanus, gos son lágastii go stáhta ii atte sutnje dan siidaoasi maid iežas eagis lea ožžon. 

Guovvamánu 7. beaivve celkui Sis-Finnmárkku diggegotti duopmu áššis, Sokkis ii leat riekti siidaoassái.

Dál lea ođđa diggi mearriduvvon.

Dat lea Hålogalándda lágamánnerievttis gos galget meannudit ášši čakčat, golggotmánu 30. ja 31. beaivvi.

 

Oassi dikkis

Sokki lea lonuhan advokáhta dan rájes go Sis-Finnmárkku diggegottis lei ášši.

Dál lea Anja Jonassen su advokáhtta, ja Jonassen lea ge maid geassán Anders M. Sokki osolažžan dán áššái.

Jus lága­mánnerievttis dohkkehit dan, de lea Anders M. Sokki osolaš (part)  dán áššis stáhta vuostá.

– Dat lea lunddolaš ahte lea ieš, guhte lea siidaoasi addán Anders Nils Peder Sokkii, okta osolaš áššis. Livččii leamaš álggu rájes juo lunddolaš, go son han lea osolaš olles áššis, čilge Jonassen.

 

Suoli váldán

Jonassen lea garas go čilge movt Sokki siidaosiin orru stáhta leamen láhtten.

Son lohká maid ahte diggi ii leat váldán vuhtii rivttiid mat Sokkis leat dán áššis.

– Stáhta lea suoli bággolonistan dan siidaoasi, nu ii leat bággolonistanmearrádus gosge. Nu ii sáhte Norgga riektevuogádagas dah­kat. Stáhta bealis orru čáje­huv­vome dan ahte sii leat teorehta­laččat reguleren Sokki eret boazodoalus, muhto rievtti mielde dat lea bággolonisteapmi. Diggi ja stáhta eai leat maid váldán vuhtii Sokki rivttiid dán áššis. Sii mean­nudit siidaoasi dego guolástanlohpin dahje droššebiilavuodjin lobiin. Rievtti mielde lea boazodoalloriekti mii lea dehálaš, lohká son.

 

Vuosttildan

Stuorimus oassi guoddaleamis lea go Anders M. Sokki lea biddjon osolažžan áššái.  

Dasa ii leat ráđđe­husadvokáhtta miehtan, ja lea ákkastan ahte son ii leat lund­dolaš osolaš guoddaleamis, go ii lean oasálastán áššis diggegottis. 

Dan atná Jonassen imašin.

– Sokki lea álggu rájes leamaš oassin áššis, go son ii galggaše leat oassi dikkis, dat goit lea mu mielas imaš. Sokki lea addán eahkibii iežas siidaoasi, ja dan vuosttalda stáhta dál. Dalle han son lea oassi dan áššis, ákkasta Jonassen.

– Diggegotti duopmu áššis lea áibbas boastut, ja danin mii maid fertet guoddalit, lohká son.

 

– Manin lea dehálaš ahte sus lea oassi dan guoddaleames?

– Na mu han dat lean siidaoassi. Mun de beasan ieš čilget áššis, movt mu mielas lea ášši meannuduvvon, lohká son vel loahpas.

 


Ráđđehusadvokáhtta, Henrik Vaaler, galgá stáhta ovddastit áššis go Hålogalándda lágamánneriekti meannuda Peder Sokki guoddalanášši.
Govven: Nils Johan Vars (vuorkágovva)

-Almmuhus-