-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Ávžžuhan olles siidaoasse­vuogádaga juo heaittihit

– Ávžžuhan olles siidaoasse­vuogádaga juo heaittihit

-

-

Su mielas ii leat doarvái ahte galgá álkit oažžut siidaoasi. 

Anders Nils Peder Sokki lea juo badjel 30 jagi viggan alcces siidaoasi oažžut, muhto ii leat vel lihkostuvvan.

Dál lea ge Sámedikki ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi ásahuvvon Boazodoalloláhkalávdegoddi evttohan earret eará ahte galgá šaddat álkibun oažžut siidaoasi, ja láhkalávdegotti jođiheaddji, Øyvind Ravna, dadjá ná Ávvirii: 

«Mii leat árvalan ahte galgá šaddat váddáseabbon eará siidaoasi eaiggádiin hilgut ohcamiid jus fal ohcci deavdá eavttuid.»

Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi dat ásahedje Boazodoalloláhkalávdegotti mii galggai geahčadit ja árvvoštallat movt rievdadit dálá boazodoallolága. Lávdegoddi nammaduvvui 2018 čavčča ja galge guovtti jagis geiget láhkaárvalusa. Dál leat beannot jagi badjeláiggis. 

Loga maid:
Dál gárvána Boazodoalloláhka­lávdegotti bargu: – Šaddá váddásat hilgut ođđa siida­osiid

Heaittihit

Sokki gal dadjá juo njuolggut ahte heaittihit olles siidaoasseortnega, go das leat olu heajos bealit maid baicca livčče sáhttán garvit go siidaoassi ii leat šat.

Son lohká ahte okta ágga ođđa siidaosiid rahpat, lea juste boazolohku ja olmmošeatnatvuohta.

– Eai dieinna čoavdde maidege, go ákkat manin siidaoasi eaiggádat dál eai oainne vejolažžan rahpat siidaosiid lea juste boazolohku, inge jáhke dan meaddel beassat goitge jus vel lága rievdadit nie go evttohit, lohká son.

– Diehttelasat mun in dieđe maidege dan birra go dan mii Ávviris čuožžu, ja mat dat ođđa eavttut leat man vuođul eai galgga sáhttit cakkadit siidaosiid rahpamis, lohká Sokki.

Bargan guhká

Sokki leage bargan oažžut siidaoasi juo máŋgalogi jagi, ja dál leage juo maŋemus ceahkis vel movt geahččala iežas boazodoallorivttiid fas oažžut alcces maid.

Sokki lea ge ohcan ahte sutnje ja su vielja siidii galgá ásahuvvot sierra boazolohku, ja dan boazologu siskkobealde de galgá vejolaš Sokki maid oažžu rahpat siidaoasi.

Dál lea vuos dat gal vuot deaivan garra vuostebiekka.

Sokki lea reivve ožžon Romssa ja Finnmárkku Stádahálddašeaddjis, ahte sudno siida ii leat registrerejuvvon sierra siidan orohat 40- Ordda doaibmaplánain mat juohke orohagas galget. Stádahálddašeaddji čállá maid ahte eai leat johtolaga doaibmaplánainge biddjon sierra doaibmanjuolggadusat sudno siidii. Dan vuođul sii cagget ásaheames dakkár sierra boazologu sudno siidii.

Loga maid:
Sokki hástala fas boazodoallo­eiseválddiid

– Lágas han čuožžu ahte siida, dahje joavku, galgá sáhttit oažžut mearriduvvot sierra boazologu. Dan reivves hupmet aivve siidda birra, eai ge joavkku, lohká Sokki.

– Dieđus jus siiddas lea sáhka, na mun han sáhtán duođaštit gitta 1912 rádjái goit, ahte Sokki-siida, dahje Migiilid-siida, nu go dalle gohčodedje, lei juo doppe dain guovlluin gos mii dál leat. Dál lean váidán dien mearrádusa, ja oaidnit movt de manná, muitala Sokki.

Sokki čájeha ge reivve mas Stádahálddašeaddji bealis leat mieđihan ahte sii leat boastut dušše čállán go Sokki-siida ii leat namuhuvvon reivviin. Dan sii leat njulgen dál.

– Njulgen dan muddui ahte leat min bidjan oassin eará siidii, nu mis liikká ii leat sierra siidanamahus, muitala Sokki, ii ge loga dohkkehit iežas dan.

Duođašta

Sokki lohká ahte son dieđus ii heaitte bargamis olahan dihte alcces siidaoasi, ja dakko bokte maid lohká ahte lea heajos mearrádus láhkalávdegottis go eai juo heaittit siidaoasi namahusa ja vuogádaga.

(Dáppe logat eanet Anders Nils Peder Sokki áššiid}

Sokki čilge ahte eai dan dihte lassánivčče boazobargit, muhto šattašii eanet riekta.

– Dál lea nu ahte leat boazobargit, geain ii leat siidaoasi, dego siidaoasi eaiggáda bálvvát. Mun dieđán ahte doppe leat olbmot geat eai bargga bohccuiguin, muhto liikká lea sis siidaoassi. De šattašii nu ahte juohkehaččas lea ovddasvástádus bohccuidis alde, leaš dal ieš bargat dahje gávdnat gii boazogeahčči sáhttá leat, ja nu ain. Dál lea eanet nu dego ahte dan ovtta siidaoasi vuollái gullet eanet boazobargit. Jus siidaoassi ii leat šat, dalle lea juohke boazobargi ieš eaiggát iežas barggus ja ferte maid ovddasvástádusa váldit iežas bohccuid ovddas, seammás go lea maid vejolašvuohta bargat beaivválaččat bohccuiguin jus dan háliida, lohká son.

– Dál olusat čiehkádit siidaoasi duohkái, ja siidaoasi eaiggádat fas atnet dan fápmun earáid vuostá dan vuođul go eaiggáduššet siidaoasi. Buot rievttamus livččii heaittihit olles siidaoasi ortnega, ja dan mun ávžžuhan láhkalávdegotti vel oktii árvvoštallat. Mu ášši duođašta dan ahte siidaoassi ii doaimma nu go galgá, ja livččii buoret boazodoallu dan ortnega haga, lohká Sokki.

-Almmuhus-