Oljo- ja energiijadepartemeanta ii miehtan eará go ovtta čuoggái maid Lákkonjárgga orohat lei gáibidan elfápmolinjjá huksema oktavuođas.
Oljo- ja energiijadepartemeanta ii miehtan eará go ovtta čuoggái maid Lákkonjárgga orohat lei gáibidan elfápmolinjjá huksema oktavuođas.
Lákkonjárgga orohat Oarje-Finnmárkkus lei váidán Statnett BJR-plána (Biras-, johtalus-, ja rusttetplána) Ráisaávžžis Skillemoenii.
Statnett dieđiha preassadieđáhusas ahte Oljo- ja Energiijadepartemeanta (OED) ii leat váldán vuhtii Lákkonjárgga váidaga.
– Dat lei vuordimis, lohká Lákkonjárgga ovdaolmmoš Hans Ole Eira.
Áidna man OED mieđihii lea ahte Statnett galgá ruhtadit ođđa gárddi.
Dálá gárddi šaddet gaikut go elfápmolinjá ceggegohtet.
– Lea nu go ovdal lohken, lea stáhta man vuostá leat, ja lea ain seamma stáhta mii galgá mearridit. Eai leat rievdadan iežaset mearrádusaid, lohká Eira.
Lákkonjárga lea ovdal viggan vuosttaldit dán áššis, dalle deaivvadedje Statnettain nammamánnerievttis.
Orohaga gáibádusat
Orohat oaivvilda el-fápmorusttetlinjá, mii galgá huksejuvvot, váikkuha orohaga eambbo go mii plánas boahtá ovdan. Váidagis orohat gáibida ahte huksenáigodat galgá gáržžiduvvot.
Orohat maid bivdá Statnett ruhtadit gaskaáiddi sin ja Nášša orohaga gaskii. Lassin háliidit maid 900 e-biellu orohahkii.
Lákkonjárgga gáibádus lei maid ahte galget oažžut eambbo buhtadusa liigegoluid ovdii, earret eará dan dihte go bohccuid deaddu boahtá njiedjat, vahát lassána, boazoeaiggádat šaddet eambbo guođohit ja vuojánat gollet eambbo.
Dasa lassin gohčui orohat vel Statnett gokčat orohaga goluid váidinbarggus. Gohččo maid Statnett giddet skearroluotta mii Gampvannslias vuolgá, man huksenbarggus geavahit.
Lei vuordán váidudeaddji doaimmaid
– Mun ledjen gal vuordán ahte departemeanta vuoruha eambbo váidudeaddji doaimmaid, lohká Eira.
Statnett ii vuoruhan áiddi ruhtadit, go oaivvildit ahte áidi lea juo ceggejuvvon.
Eira čilge ahte dat áidi lea Lákkonjárgga ja Nášša geasseeatnamiid gaskkas, muhto áidi man sii gáibidit lea giđđaeatnamiid gaskkas. Lákkonjárgga orohat álgá dál hutkat ođđa gárddi.
Mearrádusat
Oljo- ja energiijadepartemeanta lea mearridan ahte huksenáiggit bissot nu go Norgga Energiija- ja čázádatdirektoráhtta lea mearridan.
Huksenáigi ii gáržžiduvvo, go departemeanta oaidná ahte huksenáigi lea doarvái gáržžiduvvon.
Árvvoštallanáššis, man Davvi-Romssa diggegoddi galgá meannudit, galget árvvoštallat makkár boazovahága elfápmolinjá dagaha. Danne eai váldde mielde dan ášši rusttetplánii.
E-biellut maid Lákkonjárga háliidivččii, mávssáše 2 miljovnna ruvnno. Departemeanta oaivvilda ahte e-biellut eai daga seamma stuora ávkki go gollun leat.
Departemeanta ii gidde skearroluotta Gampvannslias.
– Reasta liigebarggut ja liigegolut leat duvdojuvvon diggegoddái. Doppe galgat geahččalit ákkastallat daid liigegoluid mat midjiide šaddet linjjá geažil. Nu go mun lean ipmirdan, de eai leat nu stuora vuordámušat diggegotti árvvoštallanáššái, lohká Eira.
– Dehálaš ahte ii gáržžiduvvo
Áidna man departemeanta mieđiha lea doarjut mearkungárddi sirdima.
Statnett galgá gokčat daid goluid.
– Statnett lea duhtavaš Oljo- ja energiijadepartemeantta meannudemiin. Mii leat ovdal fállan gokčat gárdesirdingoluid, ja min mielas lea dat hui relevánta, lohká Stig Gøran Hagen preassadieđáhusas.
Son lea gii gulahallá boazoealáhusain Statnett bealis.
– Vai mii galgat ovdánit geasset, de lea midjiide dehálaš ahte huksenbargu ii gáržžiduvvo vel eambbo, nu go Lákkonjárga háliida, lasiha Hansen.
Statnett álggaha dal gulahallama Lákkonjárggain gárddi sirdima birra.
