-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATFilbma­árvvoštallan: Garra filbma Sulisjjielmmá-stuimmiid birra

Filbma­árvvoštallan: Garra filbma Sulisjjielmmá-stuimmiid birra

-

-

Nils Gaupa ođđa filbma lea sihke gelddolaš, bures ráhkaduvvon ja historjjálaččat dehálaš.  

Sulis 1907

Šáŋŋer: Action / Drama

Neavttárat: Otto Fahlgren, Simon J. Berger, Pernille Sandøy, Alexandra Gjerpen, Rune Temte, Stig Henrik Hoff, Heidi Ruud-Ellingsen

Bagadallan: Nils Gaup

Mánus: Christopher Grøndahl

1 diimmu 46 minuhta

Ahkemearri: 12 jagi

Vuosttaščájálmas: 06.10.2023

Bircoárvvoštallan: 5

Dan botta go «Guovdageainnu stuimmit» filbma lei sámi stuora stuimmiid birra, de ges lea «Sulis» Davvi-Norgga bargiidstuimmi birra.

Nils Gaupa ođđa filbmii leat stuora vuordámušat. Filbma lea epos Sulisjjielmmá ruvkebargiid birra, Nordlánddas álggus 1900-logu. Lea ilosmahtti oaidnit ahte bagadalli, guhte lea stuora sámi klassihkkáriid duohken, nu go «Ofelaš» (1987) ja «Guovdageainnu stuimmit» (2008), lihkostuvvá ná bures. «Sulis» lea dehálaš ja miellagiddevaš filbma, dehálaš, muhto sevdnjes kapihttala birra Norgga historjjás. 

Filmma álgu lea garas, ja lea čáhppes-vielgadin filbmejuvvon. Okta Ruoŧa bártnáš vuvdo márkaniin Sulisjjielmmá-ruvkke lahkosis, Nordlánddas. Dassážii go bártnáš šaddá válddálažžan, de ferte Konrad (Otto Fahlgren) bargat šlávvan, nu ahte ii oaččo eará bálkká go borramuša ja orruma. Go šaddá válddálažžan, de lea sus vejolašvuohta oažžut barggu veaikeruvkkiin, gos lea garra bargu ja dearvvašvuođaváttolaš bargodilli. Bráhkain, mat gullet ovtta Norgga stuorimus bargosajiide, lea heajos dilli, ja Konrad juogada duolva lanja earáiguin geaiguin bargá fárrolaga. Earát eai vuostái váldde su bures.

Šiehtadusat ja geahpedeamit, mat čuhcet ruvkkebargiide go dienas ii leat nu buorre, leat váibmuičuohcci. Bargoheaitagat eai dohkkehuvvo ja politiijabálvvát, geat barget ruvkefitnodaga ovddas, atnet dávjá veahkaválddi ja fámuid. Muhto sosialisttalaš agitahtor Helene Ugland boahtá Sulisjjielbmái ja bealušta bargiid, son movttiidahttá bargiid bargoheaitagii. 

Bagadalli Gaup geavaha action- ja western-filmmaid doaibmabijuid, ja dat doibmet hirbmat bures, ja nu ahte ii fanat beare guhkás, de son čájeha man garra dilli bargiin lei 116 jagi áigi. Muhtumin filmmas lea measta ilgat oaidnit movt ruvkefitnodat anii, dahje ávkkástalai, bargiid. Muhto lihkus leat dás maid nyánsaerohusat, ja buohkat ruvkejođiheamis eai lean liikká goavit. Ovdamearkan dasa lea okta jođiheaddji guhte cealká eret barggu go ii sáhte dáhkidit bargiid sihkarvuođa ruvkkiin. 

Filbma lea jáhkkemeahttun oassi Norgga historjjás. Bargiidstuimmit mat govviduvvojit filmmas dagahedje ahte fágalihkadus oaččui coavcci Davvi-Norggas.  

Sihke norgalaččat ja ruoŧŧelaččat nektet ruvkebargiid. Sis leat iešguđetlágan persovnnalašvuođat ja láhttenvuogit. Muhtumat leat suhtus ja dieđihit jus lea boastut, earát fas jaskadat. Gulahallan ja láhtten sin gaskkas orru albma  ja neavttáriid gaskkas lea Simon J. Berger, guhte neaktá dan viehkis direktevrra Wenström, gii spiehkasta. Rune Temte ja Stig Henrik Hoff neaktiba bures hárjánan ruvkebargiid. Gievkkanis barget nissonat, ja čuožžila ge románsa Konrada ja ovtta nuorra gievkkanbargi gaskkas. Okta buoremus osiin lea go ruvkebargiid lávlla, sihke barggus ja feasttas, lea váldon mielde filbmii. Čuovga ruvkkiin orru leamen dego duohta ilmmis, ja muhtumin orun ieš dego gáržžes ruvkkes.

«Sulis 1907» heive sihke nuoraide ja pensionisttaide, dievdduide ja nissoniidda, ja heive sihkkarit maid lohkanmearrin historjá-fágii skuvllain. 

-Almmuhus-