-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT – Eat ábut ballat, dat lea maid sii háliidit

– Eat ábut ballat, dat lea maid sii háliidit

-

-

Inga-Lill Sundset lei Londonis go terrordáhpáhus geavai. Politiijat leat rávven olbmui joatkit nu go dábálaččat, ja dan áigu son maid dahkat. Terrordáhpáhus ii baldán su, muhto son váivašuvvá go dákkár dáhpáhusat gevvet.

Gaskavahkku maŋŋelgaskabeaivvi lei terrordáhpáhus Londonis, Stuorra-Británnia oaivegávpogis.

Vihtta olbmo jápme terrordagus Westminster guovllus, vearredahkki lea okta sis. Okta politiijabálvá jámii go geahččalii bissehit vearredahkki.

40 olbmo leat roasmmehuvvan, ja muhtumat leat kritihkalaš dilis, dieđiha NTB.

 

Oaččui SMS dieđu

Bargiidbellodaga sámediggejoavkku sámepolitihkalaš ráđi jođiheaddji Inga-Lill Sundset lei Londonis go terror dáhpáhuvai.

Son lei biillas go gulai dáhpáhusa birra.

– Mii leimmet juste Westminster guvlui jođus. Go olliimet lahka, lei guovlu giddejuvvon, ja gohččo min vuodjit eará luotta. Mun ožžon SMS-dieđu iežan mielbargis dáhpáhusa birra, ja siđai min mannat njuolga hotellii, muitala Sundset Ávvirii.

 


LONDONIS: Inga-Lill Sundset lei Londonis go terror dáhpáhuvai. Preassagovva

Sundset bargá Nordlándda fylkkagielddas, ja lea Londonis «Assembly of European Regions» konferánssas.

Sin čoahkkinbáiki lea 750 mehtera eret dan báikkis gos terrordáhpáhus geavai.

– Mii eat vásihan makkár ge dramatihka. Mus lea okta mielbargi gii lea Brüsselis eret, ja son lei maid Brüsselis dalle go terrordáhpáhusat ledje doppe. Son lei gii reagerii eanemus dál, go nuppes lei dakkár báikkis gos lea terror. Ballen eanemusat jus leat eambbo terrordagut. Lea dávjá ahte leat plánejuvvon máŋga oktanis. Lihkus eai lean.

Sin konferánsa lea oaniduvvon, ja leat sirdán dan eará báikái. Olusat vulget maid ruoktot ovdal go galge.

 

– Eat ábut ballat

Londona politiijat leat dieđihan olbmuide ahte galget ain eallit nu go dábálaččat. Sundset muitala olbmot eai oro ballame, ja leat olu politiijat gáhtaid alde. Helikopterat maid girdet gávpoga bajábealde.

– In leat ballan, muhto vuorjašuvan. Lea maid váivi go dákkár dáhpáhusat gevvet. Dát buktá stuorit gaskkaid politihkas.

– Mii eat ábut ballat, go dat lea maid háliidit, lohká Sundset.

 

– Movt lea leahkit nu lahka terrordagu?

– Dat ii oro duohta, lohká Sundset.

 

Son ii báljo gávnna sániid go galgá čilget.

– Mii leat oaidnán nu olu terrordaguid Eurohpás, ja lohket ahte sáhttit vuordit vel eambbo. Deháleamos lea ahte vánddardit várrogasat. Mun mátkkoštan olu Eurohpás, in áiggo rievdadit maide, muhto in áiggo mannat báikkiide gos leat olu olbmot.

 

Vujii biillain olbmuid njeaiga

NTB ođasfitnodat dieđiha ahte vihtta olbmo jápme terrordagus. Okta sis lea vearredahkki, gean politiijat báhče.

Dievdu vujii biillain Westminster Bridge mielde, son vujii vázzi olbmuid njeaiga.

Son vujii dasto biillain áiddi njeaiga, Parlameantta olggobeale.

Son geahččalii beassat sisa Parlameantavissui. Go ii beassan sisa, de čuggii niibbiin politiijabálvvá gii geahččalii hehttet su. Politiijabálvá jámii maŋŋil go lei nu bahuid roasmmehuvvan.

Čiežas leat bahuid roasmmehuvvan, oktiibuot leat sullii 40 olbmo roasmmehuvvan terrordáhpáhusas. Golbma fránska skuvlaoahppi roasmmehuvve, sii ledje klássatuvrras Londonis. Vihtta Lulli-Korea turistta, guokte Románia olbmo ja okta Portugála dievdu.

 

Čieža olbmo váldon gitta

Politiijat dutket ášši terrordahkun, ja jáhkket ahte lea inspirerejuvvon internašunála terrordaguin.

Politiijat leat váldán čieža olbmo gitta, muhto dássážii jáhkket ahte lea dušše okta vearredahkki.

– Mii oaivvildit iežamet diehtit su identitehta, logai London-politiijaid antiterror-hoavda Mark Rowley preassakonferánassas.

Rowley logai maid ahte balahit lea isláma-guoskevaš terrordahku.

- Advertisement -
-Almmuhus-