Dutkkus, mas 1,5 miljovnna olbmo leat mielde, čájeha ahte sihke «ođđa» ja «boares» borgguheddjin lea stuora vuoitu heaitit. – Ii leat goasse beare maŋŋit heaitit borgguheames, dadjá borgguhandutki.
Norgga ja Kanada dutkit leat guorahallan borgguheami heaitima váikkuhusaid eallinagi ektui álbmotguorahallamiid vuođul, mas ledje mielde oktiibuot 1,5 miljovnna olbmo USA:s, Stuora Británnias, Kanadas ja Norggas.
Bohtosat čájehit ahte golbma jagi maŋŋel sáhtát juo oaidnit ávkki heaitimis buohtastahttojuvvon daid ektui geat ain borgguhit – ja geat danne jápmet olu árabut.
– Dat leat movttiidahtti bohtosat. Olu borgguheaddjit navdet ahte sin ii leat ávki heaitit go leat eallenagi borgguhan dahje leamaš garra borgguheaddjit. Dat lea lihkus boastut, muitala Inger Torhild Gram preassadieđáhusas. Son lea doavttir ja UiT Norgga árktalaš universitehta eastadanmedisiinna professor, ja okta sis geat leat čállán artihkkala «Smoking Cessation and Short-and Longer-Term Mortality», mii almmuhuvvui guovvamánu 8. beaivvi.
Jus heaittát borgguheames 40-jahkásažžan, de sáhtát guhkidit iežat eallenagi gaskamearálaččat 12 jagiin. Jus heaittát gaskal 40- ja 49-jahkásažžan, de sáhtát guhkidit iežat eallenagi gaskamearálaččat guđain jagiin.
Vel sii ge geat heitet gaskal 50- ja 59-jahkásažžan sáhttet eallit 2,5 jagi guhkit, buohtastahttojuvvon singuin geat borgguhit.
Ledje ovttalágan bohtosat nissonolbmuin ja dievdoolbmuin.
– Lea hui dehálaš ahte min bohtosat gaskkustuvvot dan ovtta miljárda borgguheaddjái miehtá máilmmi ja oažžut olggos dan dieđu ahte «Ii leat goasse beare maŋŋit heaitit borgguheames», dadjá Inger Torhild Gram UiT Norgga árktalaš universitehtas.
