Kárášjohkalaš buohccidivššárstudeanta Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta vulggii odne buohccedivššár oahpahallamii Afrihkkái golmma mánnui. Son lea sihke gealdagasas ja balus.
Kárášjohkalaš buohccidivššárstudeanta Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta vulggii odne buohccedivššár oahpahallamii Afrihkkái golmma mánnui. Son lea sihke gealdagasas ja balus.
Kárášjoga nuorra nisu Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta lea lohkamin goalmmát jagi buohccidivššárin Romssa universitehta Norgga árktalaš universitehtas.
Dál lea son olles leavttuin ráhkkaneamen Zambiai Afrihkkái vuolgit golmma mánnui bargat Livingstone Regional Hospitals buohccidivššárin.
Son dolle Afrihkkái čakčamánu njealját beaivvi ja máhccá ruoktot Romsii juovlamánu njealját beaivvi.
– Mus galgá leat goalmmát jagi psykiátralaš oahpahallan. Vuosttaš guokte vahkku galggan vuos oahpásmuvvat báikái ja skuvlii, dasto galgat mii orrut guokte vahkku tealttás «bushas» dahje olggobealde gávpoga. HIV-klinihkas. Galggan čuovvut mielde leat go ovttasge psykalaš váttisvuođat ja fállat veahki sidjiide. Nuppi mánus lean mun mánáidruovttus ja loahpas velá vihtta vahkku Livingstone buohcciviesu psykiátralaš ossodagas, muitala guovtti máná eadni Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta.
Afrihkkái ozai
Ánne-Hedvig lohká ii son gal áigon Afrihkkái gal ohcat, muhto su skuvlaskihpárat dat hállagođiiga dan birra ja son ge maid searvvai dan lihtodeapmái go jurddašii dat lei dušše leaika.
– Mun ohcen, muhto eaba soai, ja ožžon saji. Ohcen skuvlla bokte, devden eŋgelasgillii dievva skoviid ja sáddejin govaid. Ođđajagemánus fitnen sin jearahallamis ja das maŋŋá ledje olu báhpárat deavdit, sihke bargogáibádusa, jurddašeami barggu hárrái ja ulbmila dáinna oahpahallamiin, muitala Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta.
Smávvamáná eadni Ánne-Hedvig muitala son čálii jurddašeapmái ahte lei váttis mánáid guođđit dan boddii.
Nubbi hástalus lei eŋgelasgiella, go iežas mielas ii leat nu čeahppi, ja dasa lassin lohket olbmot ahte Afrihká eŋgelassuopmana lea váttis áddet.
Son maid namuhii stuorra kulturerohusa go doppe leat eará vierut go Norggas. Maiddái dearvvašvuođabálvalus lea áibbas eará go Norggas.
– Ferten maid guođđit buot guottuid Afrihká olbmuid hárrái ja vuolgit dohko rabas mielain. Muhtin vierut gal lea sullasaččat nu go Afrihká tiibmu ja sámiid tiibmabealli, moddjá Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta.
Latex-suorbmafáhcaid fárrui
Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta mielas lea buohccidivššárbargu miela miel bargu go liiko buohcceolbmuid veahkehit ja olbmuin geain ii leat nu buorre dilli.
Guovllus gosa Ánne-Hedvig manná oahpahallat, lea eanaš oassi álbmogis HIV-dávda.
– Mis leamaš sierra logaldallamat dan birra ja oahpaheaddjit rávvejit min leat ovdagihtii várrogassan. Dikšut buohkaid dego sis lea HIV-dávda. Mun lean váldimin dievva latex-suorbmafáhcaid fárrui go doppe eai leat dakkár suojit. Lean gullan sis lea maid eará čorgenvierut go mis, muhto ii sis leat ge nu olu ruhta go mis dáppe davvin. Mun jáhkán dán golmma mánus olu oahppan ja vuolggán dohko vuollegašvuođain, lohká Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta.
Son muitala leat vel guokte buohccidivššároahppi geaiguin son galgá ovttasbargat ja dálludit dán áigodaga.
– Doaivvun dan maid doppe oahpan, maid šaddá ávkin Norggas. Šaddá miellagiddevažžan oaidnit mo dat manná, loahpaha Ánne-Hedvig Salmi Nordsletta.
Universitehta ambassadevra
Romssa universitehta Norgga árktalaš Universitehta (UiT) neavvu ja riikkaidgaskasaš heiveheaddji, Verena Woltering, muitala UiT ovttasbargá olu oahpahusásahusaiguin olgoriikkas, maiddái Livingstone Regional Hospitals Zambias.
Verena Woltering čilge oppalaččat makkár gáibádusat leat buohccidivššároahppái jus galgá beassat vuolgit oahpahallin olgoriikii.
– Ohcamii leat čadnon árvosátnegáibádus ja oahppi dohkálašvuohta ovddastit universitehta. Ferte muitit ahte oahppi lea universitehta ambassadevra dan ásahusas. Jearahallamis árvvoštallo oahppi dohkálašvuohta dan ektui, nagoda go earálágan kultuvrras bargat, birge go olgoriikkas, máhttá go doarvái eŋgelasgiela ja navdá go iežas čeahpibun go lea. Na áibbas dábálaš áššit nu go dábálaš olmmošvuohta. Nubbi leat oahppi iežas vuordámušat ja ovdánanmunni ja lea go dát oahpahus buorre oahppái, čilge Romssa universitehta Norgga árktalaš Universitehta (UiT) neavvu ja riikkaidgaskasaš heiveheaddji, Verena Woltering.
Ávvira lohkkit besset gullat ságaid Ánne-Hedvig Salmi Nordslettas Afrihkás čavčča mielde. Son galgá mátkereivviid bokte juogadit vásáhusaidis Ávvira lohkkiiguin.
