Sámi heargevuodjinlihtu ii beasa dán jagi lágidit heargevuodjimiid eará go Finnmárkkus, danne árvvoštallet ge World Cupas rievdadit nama.
Sámi heargevuodjinlihtu (SHL) láve dálvvis lágidit njeallje World cup -gilvvu (WC), ja mannan dálvvi lágidedje guokte gilvvu Suomas, Heahtás ja Bájilis.
– Mihttu dán gilvvus lea sihke ruoŧa- ja suomabeale lágidit cup-vuodjimiid, muhto nu ii šatta dán jagi. Mii fertet doallat gilvvuid dušše norggabealde maŋŋel go bođi gielddus fievrredit herggiid badjel riikarájiid, lohká lihttu jođiheaddji Mikkel-Per Sara.
– Ii leat vuogas
Nu mo ovdal leat čállán de dán jagi lea norggabeale heargevuodjin lihttuide váttis heargegilvvuid lágidit olggobeale Finnmárkku fylkka.
Nu šaddet ge SHL máilmmicup-gilvvut visot lágiduvvot Finnmárkkus.
– Ii leat gal nu vuogas go nu šattai, muhto nu leat dat ođđa njuolggadusat dál. Ii leat vejolaš ruoŧa- dahje suomabeale gilvvuide searvat, lohká SHL jođiheaddji Mikkel-Per Sara.
Ođđa njuolggadusat masa čujuha leat gaskaboddosaš láhkaásahus maid Biebmobearráigeahčču bijai mannan geasi, mas leat doaimmat hehttet CWD-dávdda leavvamis, mii galggai doaibmat 2017 álgui.
Gieskat dieđihii Biebmobearráigeahčču preassadieđáhusa bokte ahte evttohit guhkidit dan 2017 jagi lohppii, dassái go eanet bissovaš CWD-láhkaásahus boahtá sadjái.
Dat mearkkaša ahte ii leat lohpi sirdit ealli bohccuid fylkka- ja riikkarájáid rastá dán jagi.
Árvvoštallet nama rievdadit
Eai ruoŧa- ja suomabeale hearggit ge beasa norggabealegilvvuide searvat, ja nu šaddá ge dán jagáš World Cup oalle siskkáldas gilvu.
– Ođđa njuolggadus gal dieđusge veaháš bilista cupa oktavuođas min ovddas, go eat beasa eará riikkaid herggiid vuostá iskat návccaid, lohká Sara.
World Cup namma dárkkuha ahte gilvvuin leat eará riikkain maid oasseváldit, muhto vaikke dán jagi eai beasa ge earát searvat de gohčodit gilvvuid liikká máilmmicupan:
– Dat lea goit min gilvvuid almmolaš namma dássážii leamaš, lohká jođiheaddji.
Muhto go gilvu dál šaddá ge dien mađe siskkáldas gilvun, de áigot ge boahtte stivrračoahkkimis árvvoštallat maid rievdadit nama.
– Na dan mii gal fertet árvvoštallat jus dát šaddá bistevaš njuolggadussan. Čoahkkimis fertet maid muđuid digaštallat mo šaddá min boahtteáigi jus dát dilli bistá, čilge Sara.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Vuorkágovva: Kila Anti
Sáhttá buorrin maid
Vaikke SHL jođiheaddji ii loga ge leat nu vuogasin go eai beasa olggoriikkas maid gilvalit, de oaidná son maid buriid vejolašvuođaid dás, vaikke vel šattašii ge nu ahte dilli bisttášii ná moadde jagi.
– Dát dilli soaitá sáhttit geahnohuhttit heargevuodjinvaláštallama, muhto dat sáhttá maid baicce buoridit gilvovuoiŋŋa norggabealde go šaddat buoridit iežamet gilvvuid ja loktet daid dási, lohká son.
Sara lohká iežas vuohttán ahte heargevuddjiin dássážii lea leamaš hirbmat beroštupmi searvat earret eará Suoma Cupii, vaikke vel eai leat ge beassan searvat Gonagas gilvvuide, man olusat atnet stuorámus heargegilvun máilmmis.
– Ja dat sáhttá goazadan min ovdáneami dáppe norggabealde, lohká son.
